päriseks. Maareformi läbiviimiseks kaasati kohalikud omavalitsused. Need, kes soovisid saada maad pidid esitama oma tahtmise vallakogule. Esimesed, kes said maad olid I MS väljapaistnud sõjaväelased (2000 meest said tasuta maavaldused riigipoolt). II järjekorras olid Vabadussõjas invaliidistunud mehed ja langenud meeste pered. III järgulised, teised maa soovijad. Maaseaduse täiendamine maa päriseks ostmine, tasude maksmine, popsiseadus, uusasundustegevus; maareformi elluviimine ja selle tagajärjed: Kõik asundustalud olid antud põlisrendile, kuid see ei vastanud asunike taotlustele ning nende survel võttis Riigikogu 1925. aastal vastu "Riigimaade põliseks tarvitamiseks ja omanduseks andmise seaduse." Seadus lubas maad erastada ning nägi ette nii uute asundustalude kui ka endiste renditalude päriseksostmise järk järgult 60 aasta jooksul. Riigikogu otsustas 1926. aastal endistele maaomanikele maksta tasu
Seda seepärast ,et riigil ei olnud raha ja rahvas ei mõistnud, miks peaks maksma ajaloolistele vaenlasetele. Võõrandatud maa läks riigifondi. Põllumaad jagati välja asunudtaludena ja just esmajoones Vabadussõja meestele. Sellega asendus suurmaapidamine väikemaapidamisega (talud), kadusid teravad sotsiaalsed ja rahvuslikud vastuolud ja vähenes maata meeste arv, tekkis ka lojaalne väikeomanike kiht Maaseaduse täiendamine – maa päriseks ostmine, tasude maksmine, popsiseadus, uusasundustegevus; maareformi elluviimine ja selle tagajärjed. Majandusbuum: idaorientatsioon, tööstuse arendamine, kaubandus, krediidipoliitika; Vabadusõjale järgnes kiire majanduslik tõus. Selle peamiseks eeldusteks olid maailmaturul valitsev soodne konjuktuur ning lootus taastada tihedad majandussidemed Venemaaga. Eestis pidasid end paljud heaks Venemaa tundjaks, ning see süvendas soovi murda Vene turule. Moskva silmis oli ka Eesti esimene, kes nendega rahu sõlmis ning ka teised lääneriigid
annaabi.ee 
