arengu seljataha. Tehingute arv Ülejõel on sarnaselt kõikuv nagu ka üldiselt kokku Pärnu linnas. Hinna ja tehingute liikumine on erinev. Keskmine ruutmeetrihind on teinud suure hüppe 2018 aasta I kvartalis ning vastupidiselt on tehingute arv kahanenud kolmandiku võrra samal ajal. 1.2. Hinnang muutustele ja nende põhjustele Kõige rohkem on korteriturg elavnenud viimaste aastate jooksul Rääma linnaosas, kus uusarendused on parendanud piirkonna mainet. Vanasti oli Rääma maha jäetud asum kus olid ainult vanad majad ning puudus korralik taristu. Tänaseks on ehitatud sinna lasteaiad, tekinud poed, pargid ja on parendatud ka üldist välimust. See kõik on tekitanud suurt nõudlust paljude hulgas sinna kolimiseks. Pärnu teistes linnaosades on sammuti tekkinud palju uusarendusi, mis on põhjuseks keskmise ruutmeetrihinna tõusule ning tehingute arvu vähenemisele. Tehingu arvu vähenemist
tuleb uusi büroomaju ning lao- ja tootmispindasid. Harjumaa ja Tallinna korteriturg oli 2007. aasta viimastel kvartalitel suhteliselt rahulik ning tehingute arvud kahanesid. Müügipakkumiste arv on stabiliseerunud ega kasva enam nädalatega mitmeid protsente. Vaatamata turu rahunemisele toimub jätkuvalt tehinguid ning täielikust seisakust rääkida ei saa. Korterite müügihinnad on langenud aasta jooksul 10-20%. Kõige suurema ,,tule alla" on sattunud uusarendused, kus paljud korterid on veel müümata ning seniste hindade juures ka ostuhuvi väike. Seega on oodata ka edaspidi uusarendustes hindade alandamisi, kas siis selleks, et müüa ära viimased järelejäänud vabad korterid majas või et üldse müügiga alustada. Eesti ostjad on väga hinnatundlikud ning seda on näha sellest, et hea asukohaga uusarendustes, kus hindu on langetanud, on ka kortereid seejärel rohkem ära müüdud. Kui ka edaspidi on oodata korterite