põhjarannikut Neeva jõele suunduval kaubateel. Kauplemine Venemaaga, eeskätt Novgorodiga, oli tõusnud saksa kaupmeeste huviorbiiti juba saksa idakolonisatsiooni algusega. Võimalus osaleda vahendajana Venemaa ja Lääne vahelises kaubanduses oli nii Tallinna kui ka Tartu jaoks eluliselt oluline, kuna kumbki linn ei saanud oma arengus loota ainult kohaliku tagamaa ressurssidele. Läbi kogu keskaja ning osalt uusajalgi kaubeldi enam- vähem samade kaubaartiklitega. Venemaalt viidi Läände peamiselt karusnahku, vaha, Eestist teravilja ja lina, Läänest veeti sisse soola, kangaid, heeringat, veine, vürtse jm. Eesti linnade kaupmehed ja peenemate alade käsitöölised pärinesid peamiselt Alam-Saksa aladelt. Eriti kolonisatsiooni algul oli linnade uuskodanike seas suur osa Ojamaa kaudu saabunud saksa kaupmeestel. Suure osa linnade elanikest -- poole või enamgi --
· Feodaalne killustatus riigivõimu funktsioonide jagunemine eri võimude vahel. Suur osa riigi funkstioone on sellised, mida koha peal teostavad vasallid (maksude kogumine, põhiline kohtuvõim). · Riigid polnud ühtsed ehk konglomeraatriik või komposiitmonarhia - riik koosneb eri õiguskordade ja poliitiliste süsteemidega osadest. Kuningas valitses eri ühe osa seaduste järgi. Sellised riigid püsisid kaua vastu veel uusajalgi (Vene Tsaaririigi külge olid liidetud Balti provintsid ehk Balti erikord). · Dualism vastastikuste õiguste ja kohustuste süsteem. Võim jagunenud valitsejate ja seisuslike esinduskogude vahel. Siit saab alguse Euroopa parlamentarism. Universalism vs partikularism Euroopa poliitilise korralduse põhiideoloogiad olid universalism ja vastanduv partikularism. Keskajal oli universalistlik maailmapilt:
annaabi.ee 
