vaid pidulikel juhtudel. Igapäevaseks, hiljem ka pidulikuks peakatteks jäi lõua alla seotav rätik, mida varem kanti täiendavalt tanu peal. Rätikut kandsid ka tüdrukud. Mehed kandsid Kihnus kuni 1880-ndateni, so üleminekuni linnatüüpi rõivastusele, valgest linasest või takusest riidest särki ja poolpikki valgeid värvli külge kroogitud või pikki halle pükse (uusad). Ülerõivad olid valged või helehallid. Kihnu mehe põlvini ulatuvale umbkuuele (vammusele) tõmmati peale lai vaskpandlaga nahkvöö, mille küljes rippus nahktupes nuga. XIX sajandi teisel poolel tulid Kihnu meestel kasutusele varrastel kootud üle pea selga tõmmatavad kampsunid - troid. Jalatsitena olid Kihnus iseloomulikud pastlad. Kihnu murrak
3. Saapad tuleb korralikult kuivatada. 4. Suusakepid olgu korras (kulbid olemas ja terved, käerihmad terved ja paraja pikkusega, rihm õigesti kätte võetud). 5. Riietus olgu ilmale vastav (alati ka müts ja kindad olemas). 6. Tunni lõpul puhastatakse suusad lumest. 2.4. Suuskade libisemine ja pidamine Enamik suusatajaid on märganud, et samad suusad libisevad erisuguse lume ja temperatuuri juures erinevalt. Mis seda põhjustab? Miks libisevad uusad lumel paremini kui näiteks liival? Suuskade hea libisevuse eelduseks on asjaolu, et teatavates tingimustes tekib suusatalla ja lumeosakeste kokkupuutepunktides õhuke, mõne mikroni paksune veekile. See kile funksioneerib vedela määrdeainena ning suusk libiseb hästi. Paljudel juhtudel on veekile aga liiga paks või selle teke takistatud ning siis suusad ei libise nii hästi. Klassikaliseks jalatõukeks valmistumisel kantakse kogu keharaskus ühele suusale ning suusk peatatakse
annaabi.ee 
