hertsigid, krahvid, piiskopid jt. Need olid oma vürtskonnad, piiskopkonnad jm saanud süseräänilt laenuks ehk lääniks Feodaalsuhete kujunemise varasemal ajajärgul said vasallid maavaldusi tavaliselt benefiitsidena, st mittepärandatavate valdusena, mida tavaliselt anti eluajaks ja mille eest tuli tasuda teenistusega ratsaväes - Aja möödudes muutusid benefiitsid aga piiratud määral pärandatavaiks ehk feoodideks (millest kogu süsteemi üldnimetus) - Alles uusaajal suutsid aadlikud saavutada, et nende valdused muudeti täielikult nende . • - Eestit ja Lätit valitsenud Balti aadlikonnd saavutasid selle 18.sajandil Senjöör ja vasall • Iga läänimees oli oma isandale vasall ja isand temale senjöör • - Läänimehed tasusid oma senjöörile enamasti süjaväeteenistu sega • - Mandri-Euroopas kinnistud põhimõte, et igal vasallil on kohustused vaid oma otsese senjööri
Tartu Ülikool Hügieenikommete muutus ajas Argikultuuri muutumise kursus Uurimustöö Linda Luts Juhendaja: Ene Kõresaar Tallinn 2018 Sisukord Sissejuhatus 1. Hügieenikommete muutus ajas 1.1Esiaja kõrgkultuuride hügieenikombed ( 10000 eKr- 13. saj pKr) 1.2 Hügieen keskajal (13.saj. pKr -16.saj pKr 1.3 Hügieen uusaajal ( 16.saj. pKr- 20.saj pKr) 2. Miks hügieenikombed olid sellised ning miks nad muutusid? 3. Intervjuu pereliikmega 3.1 Andmed intervjuu kohta 3.2 Intervjuu küsimused ja vastused Kokkuvõte Kasutatud kirjandus 1 Sissejuhatus Minu uurimustöö teemaks on hügieenikommete muutus ajas. Uurisin Valisin selle teema kuna tahtsin rohkem teada saada, millised olid hügieenikombed erinevatel aegadel. Samuti soovisin teada saada, miks nad muutusid ja kas
annaabi.ee 
