Miks on Rootsis huuletubakas lubatud? Arvatakse, et Rootsi ei oleks astunud muidu Euroopa Liitu (ligi 1 miljon huuletubaka tarbijat). Viimaste aastatel on tehtud mitmeid uurimustöid snusi kahjulikkusest tervisele. Järgnev informatsioon on kokkuvõte sellest mida need uurimused on näidanud: Rootsis on snus olnud kasutuses juba üle 200 aasta ja selle mõju tervisele on nüüdseks põhjalikult uuritud mitmetes teaduslikes uuringutes.Viimases kolmes uurnigus mis on viidud läbi koostöös maailma tervise organisatsiooniga (MONICA) on leitud, et snus ei suurenda riski saada südamerabandust. Samas ei ole jõutud veel selgusele milline on snusi mõju teistele südamehaigustele. Teadlased on ka jõudnud arusaamale, et snus ei mõjuta vere vedelsust. Samas on snusil otsene efekt vererõhule ja südamerütmile, kuigi on veel ebaselge, kas snus põhjustab kroonilist kõrge-vererõhulisust. 2004.
kahjulikke aineid. Miks on Rootsis huuletubakas lubatud? Arvatakse, et Rootsi ei oleks astunud muidu Euroopa Liitu (ligi 1 miljon huuletubaka tarbijat). Viimaste aastatel on tehtud mitmeid uurimustöid snusi kahjulikkusest tervisele. Järgnev informatsioon on kokkuvõte sellest mida need uurimused on näidanud: Rootsis on snus olnud kasutuses juba üle 200 aasta ja selle mõju tervisele on nüüdseks põhjalikult uuritud mitmetes teaduslikes uuringutes.Viimases kolmes uurnigus mis on viidud läbi koostöös maailma tervise organisatsiooniga (MONICA) on leitud, et snus ei suurenda riski saada südamerabandust. Samas ei ole jõutud veel selgusele milline on snusi mõju teistele südamehaigustele. Teadlased on ka jõudnud arusaamale, et snus ei mõjuta vere vedelsust. Samas on snusil otsene efekt vererõhule ja südamerütmile, kuigi on veel ebaselge, kas snus põhjustab kroonilist kõrge-vererõhulisust. 2004. aasta Eliasoni uuringus leiti, et risk
kvaliteedi proov ja kui too osutub kvaliteetseks siis jääb snus ootama pakendamist. Pärast pakendamist hoitakse snusi veel mitu päeva külmas selleks, et snus saavutaks oma õige maitse ja aroomi ja niiskustaseme. 1.4 Snus & tervis Viimaste aastatel on tehtud mitmeid uurimustöid snusi kahjulikkusest tervisele. Rootsis on snus olnud kasutuses juba üle 200 aasta ja selle mõju tervisele on nüüdseks põhjalikult uuritud mitmetes teaduslikes uuringutes. Viimases kolmes uurnigus mis on viidud läbi koostöös maailma tervise organisatsiooniga (MONICA) on leitud, et snus ei suurenda riski saada südamerabandust. Samas ei ole jõutud veel selgusele milline on snusi mõju teistele südamehaigustele. Teadlased on ka jõudnud arusaamale, et snus ei mõjuta vere vedelsust. Samas on snusil otsene efekt vererõhule ja südamerütmile, kuigi on veel ebaselge, kas snus põhjustab kroonilist kõrge-vererõhulisust. 2004. aasta Eliasoni
annaabi.ee 
