ametnikke (Riigikohtu esimehe, õiguskantsleri jne), Vabariigi President nimetab ametisse kohtunikud, kaitseväe juhataja jne. Oma volituste ajalise kestuse järgi võib riigiorgan olla kas alaline või ajutine. Alaline riigiorgan luuakse tema tegevusaega kindlaks määramata, eeldades, et tema tegevus kestab kuni vastava vajaduse äralangemiseni. Ajutine on selline riigiorgan, mille moodustamisel määratakse kindlaks tema tegevuse ajutised piirid (nt Riigikogu uurmiskomisjon, valitsuskomisjon, ekspertkomisjon jt). 8. Riigivalitsemise vormid Avalik võim, territoorium ja rahvas riikluse elementidena võivad esineda eri riikides erinevalt ja erinevates õiguspoliitilistes seostes, kujundades seeläbi erinevaid riigivorme. Ajaloo vältel on mitmesuguste majanduslike, sotsiaalpoliitiliste, ideoloogiliste ja muude tegurite toimel riigivormid pidevalt muutunud ja arenenud. Riigivormina tähistatakse: riigivalitsemise vorm, riikliku korralduse vorm, poliilist režiimi.
ametnikke (Riigikohtu esimehe, õiguskantsleri jne), Vabariigi President nimetab ametisse kohtunikud, kaitseväe juhataja jne. Oma volituste ajalise kestuse järgi võib riigiorgan olla kas alaline või ajutine. Alaline riigiorgan luuakse tema tegevusaega kindlaks määramata, eeldades, et tema tegevus kestab kuni vastava vajaduse äralangemiseni. Ajutine on selline riigiorgan, mille moodustamisel määratakse kindlaks tema tegevuse ajutised piirid (nt Riigikogu uurmiskomisjon, valitsuskomisjon, ekspertkomisjon jt). 2. ÕIGUSE MÕISTE JA TÄHTSUS 2.1. ÕIGUSE MÕISTE Õigus on käitumisreeglite (normide) kogum, mis on kehtestatud või sanktsioneeritud riigi poolt ja mille täitmist tagatakse sunnijõuga. Õigust iseloomustavad tunnused: 1. Õigus kui käitumisreeglite (normide) kogum. Õigusnormid toimivad kogumina, kujutavad endast terviklikku süsteemi. 2. Õigus on riigi poolt kehtestatud või sanktsioneeritud normide kogum.
annaabi.ee 
