Ajaloole lähedale pääsemiseks on vaja tegeleda ajalookirjutusega ning kui filosoofid uurivad ajalugu, peavad nad seda tegema ajalookirjutuse kaudu ja sellega suhestatult. Ajalookirjutuse edukas uurimisprogramm peaks püstitama filosoofilisi küsimusi, mida saaks uurida ja vastata ajalookirjutuse uurimise kaudu. Tucker võrdleb õigusfilosoofiat ja ajalookirjutuse filosoofiat ning leiab, et uurimisprogramm, mida on kasutanud Dworkin õigusfilosoofia uurmiseks, sobiks ka ajalookirjutuse filosoofiale lähenemiseks. Sellisel juhul oleks kolmeks domineerivaks lähenemisviisiks: historiograafiline determinism, historiograafiline indeterminism, historiograafiline alammääratus. Igaüks neist episteemilistest ajalookirjutuse filosoofiatest toetab erinevat metafüüsilist tõlgendust. Tucker pakub välja, et nendele probleemidele tuleks läheneda empiiriliselt, sest see võimaldab aru
Eestis kasvab saarema umbrohi ja eesti soojumikas, keda mujal maailmas ei kasva. Mida paremad tingimused, seda parem ja liigirikkam on ala elustik. Osad liigid on laialt levinud ja hävimisoht on väike, osasi on aga vähe ja ,et need ei hävis tuleb nende elupaiku säilitada. Inimene peab tegutsema nii,et ta ei kahjustaks tervetes ökosüsteemides kehtestatuid seaduspärasusi. Rahvuspargid on ulatusliku territooriumiga, erilise rahvusliku väärtusega kaitsealad looduse ja kultuuripärandite uurmiseks ja tutvustamiseks. ( Lahemaa, Karula, Soomaa, Vilsandi. ) Looduspargid on iseloomulik looduse või kultuurimaasikuga kaitsealad. Nende ül on säilitada ja paranda selle maastiku ilmet. ( Haanja, Otepää, Vooremaa, Hiuuma laiud) Looduskaitsealad on teadusliku väärtusega, hävimisohus taime ja loomaliikide ning ka nende elupaikade kaitsmiseks. ( Matsalu, Nigul, Endla, Alam-Pedja ) . Eesti loodus on kogu rahva ühisvara ja sellest on õigus osa saada meil kõigil, samuti on
Mustadel aukudel on ülitugev mõju ümbruskonnale. Temperatuur muutub nii kõrgeks, et aine hakkab kiirgama röntgenikiirgi. Neid näevad teadlased röntgenteleskoobi abil. Musti auke on uuritud palju. Kõige suurem seni leitud must auk sisaldab 10 Päikese massi. Selle gravitatsiooniväli ulatub kuni viie Päikesesüsteemi suurusele alale. Suvel lennutati orbiidile aga röntgenteleskoop NuSTAR, mida kasutatakse eelkõige mustade aukude kiirguse uurmiseks. Loodetakse, et NuSTAR annab vastused paljudele küsimustele. 6 Kasutatud kirjandus Mustad augud, autor Priit Heinsaar, kättesaadav: http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/mustad_augud.htm Must auk, kättesaadav: http://et.wikipedia.org/wiki/Must_auk Avastati rekordsuured mustad augud, Piret Pappel, kättesaadav: http://novaator.ee/ET/kosmos/avastati_rekordsuured_mustad_augud/
annaabi.ee 
