umbes 30 m sügavuseni pihustatud lahtiseks liivaks. Kraatri külgmises osas on aluspõhja- ja pinnakihtidelt üles painutatud ja moodustuvad kurru, mida omakorda läbivad lõhed ja murrangud. Ühtekokku on Ilumetsas tähelepanu pööratud viiele lohkvormile, millest aga vaid kaks Põrgu- ja Sügavhaud- on vaieldamatult meteoriitse päritoluga. Ülejäänud kolmest – 4 Ingli-, Tondi- ja Kuradihauast- püsib uurjate tähelepanu vaid viimasel, kuigi ühest küljest soosse avanev ja vaid ebamäärase katkeva ümbrisvalliga madal lohk on meteoriitse tekkeviisi seisukohast kaheldav. Legend räägib, et Põrguhaua kohal oli varem olnud kirik. See vajunud maa alla, kui sellesse sisenenud kolm jumalakartmatut venda. Seejärel saanud Põrguhaud kuradite asupaigaks, kuhu õhtusel ajal naljalt ei julgenud keegi minna. Mõned vapramad olevat siiski puude vahelt piiludes põrguliste lõkke kuma näinud
selgitamaks välja keskaja kloostrite ja Pirita kloostri elukorraldust ning tegevust, võrrelda kui palju need erinevad või sarnanevad. Täpsemat infot saamiseks Pirita kloostri kohta aitas Pirita kloostri vaimulik Vello Salo. Uurimusest järeldus, et dokumentatsiooni keskaegse Pirita kloostri eluolu ja majandustegevuse kohta pole säilinud. Suurem osa materjalidest hävis juba Liivi sõja ajal. ning ka hilisemast ajast ei ole uurjate kätte eriti midagi jõudnud. Ainus võimalus oli võrdluse aluseks võtta Benedictuse koostatud üldised kõikidele kloostritele kehtinud reeglid. Keskaja kloostrites oli palju ameteid, kuid praeguses Pirita kloostris on ainult üks amet (abtiss) ning kõik ülejäänud tööülesanded on ära jagatud nunnade vahel. Võrreldes keskajaga on kloostri elukorraldus leebem. Kloostri põhikiri ei ole muutunud ning siiani elatakse selle sama põhikirja järgi
annaabi.ee 
