abil. Mitmevärvilise ja detailirohke teose saamiseks on võimalik kasutada mitut plaati ja mitut trükivärvi. Näiteks on kõrvaloleval pildil kasutatud kahte trükiplaati, millest esimesega loodi kollane taust ja teisega lisati puutüvi koos sellel istuva linnuga. Samas ei ole kaks värvi mingi piir ja luua saab ka mitmekümne värviga teoseid. Allikas: https://et.wikipedia.org/wiki/Linooll%C3%B5ige Linoollõige on graafikatehnika, kõrgtrükimenetlus. Linoleumplaadist lõigatakse uuritsaga välja kohad, mis peavad tõmmisel jääma valgeks. Linoollõiget on erandlikult (E.Viiralt) kasutatud ka sügavtrükimenetlusena (väljalõigatud kohad trükivad). Allikas: http://www.graafika.ee/tehnikad2.html
väiksemaid, pildil on kõik pead küll erinevad ja esmapilgul tundub, et on seosetu ja segane rägastik erinevaid kehaosi. Pikemal vaatlemisel tuleb esile, et igal deemonil on oma lugu, kes on tihetalt seotud teistega, moodustunud on omatte ühiskond, kus iga indiviid mõjutab teisi ja on mõjutatud teistest. 2) TEHNIKA Pildi valmistamiseks on autor kasutanud vasegravüüri ja ofortitehnikat. Vasegravüür on üks vanimaid trükitehnikaid, mille puhul joonistus graveeritakse uuritsaga vaskplaati, jooned vajutatakse siledaks ning plaat kaetakse trükivärviga. Plaadi hõõrumisel jääb värv alles vagudesse ning kujutis kantakse trükipressi abil niisutatud paberile. Motiiv antakse edasi punktide ja joonte abil. Ofordi puhul kasutatakse lisaks veel hapet. 3) SÜMBOLISM Teoselt on võimalik igal inimesel individuaalselt välja lugeda erinevaid sümboleid ning sellepärast sümbolite tähendus ka varieerub. Tervet pilti saab lugeda sümboliks, pildil kujutatu
Estambikunsti elujõust seal annab tunnistust Sõltumatute Gravööride Ühingu asutamine 1922.aastal. Korraldati rahvusvahelisi graafikanäitusi, nagu seda oli 1928.aasta puugravüüri näitus Louve'i Marsani paviljonis, kus Viiraltki esines. Õpetlik oli ka klassika uurimine Rahvusliku Raamatukogu gravüürikabinetis. Vanade meistrite tehniline täiuslikkus oli Viiraltile lähedane ning tema 1920.aastate lõpu ja 1930.aastate alguse laadis, eriti vasegravüürides ja uuritsaga viimistletud ofortides on rohkem sugulust 17.-18.sajandi gravööridega kui kaasaegsetega. Õilis ja peen tehnika, nagu kunstniku üha rafineeritumaks muutuv stiilgi ühtaegu toovad esile ja tasakaalustavad ainestiku vulgaarsuse, rõhutavad kunstniku distantsi viimase suhtes. Võidutsev lihalikkus, meeleline kirg mängib Viiralti silmis kaasa ka vaimsete väärtuste loomisel, andes looja ekstaasile, ülevatele pürgimustele groteskse vajundi(monotüüpia
annaabi.ee 
