suuresti sotsiaalsete vastastikuste mõjutuste kaudu. Teistega rääkimise, arutamise kaudu. Sellised ühised määratlused on samuti sots.faktid nagu ka eespool räägitud strukturaalsed faktorid. 2. Teadusväliste tegurite mõju sotsioloogilistele uuringutele Informatsiooni kogudes püüavad uurijad olla objektiivsed, kuid sellest hoolimata tungivad teadusvälised tegurid ikka sisse. Need tegurid on: väärtushinnangud, sõltuvus uuringute finantseerimisest ja uurijate- ning uuritavatepoolne petmine. Väärtushinnangu juures on alustoeks püüe olla väärtusneutraalne, st. vaba uurija isiklikest väärtushinnangutest. Ei võeta vastutust selle eest, kuidas tulemusi võidakse rakendada. Nt vaeste uurimini võib viia selleni, et poliitikud kärbivad sots.abiprogramme. Siit ka küsimus, kad on võimalik teha head ja luua head sotsioloogiat? Finantseerimisallikad: finantseerijad mõjutavad seda, mida uuritakse ja kuidas uurimustulemusi kasutatakse.
2.9. Mis on statistiline olulisus? Statistiline olulisus kirjeldab tõenäosust, et nimetatud avastuse põhjustas vaid juhus. Seda kasutatakse selleks, et sotsioloogid auditooriumile esitades, et jäta väikestest statistilistest erinevustest tähtsate avastuste muljet. 2.10. Milliseid eetilisi norme tuleb uurimistöö läbiviimisel arvestada? Teadusvälised ja eetilised tegurid, mida tuleb kaalutleda on väärtushinnangud, sõltuvs uuringute finantseerimisest ja uurijate- ning uuritavatepoolne petmine. Teadusliku meetodi üks alustalaisd on püüe olla väärtusneutraalne. Finantseerijad mõjutavad seda, mida uuritakse ja kuidas tulemusi kasutatakse. Kõik eksperimendid on seotud inimestega manipuleerimisega. Kui kõik osalejad on vabatahtlikud, pole tulemused väga usaldusväärsed. Kui palju osalejatele eksperimendist rääkida? Vastused võivad olla ekslikud. 3) Sotsiaalse tegevuse kultuuriline kontekst - Kohustuslik: Hess et al. Ptk. 3 3.1
annaabi.ee 
