Digitaalmajandus Üha suurema osa teenuste liikumine internetti, e-kaubanduse edenemine, laienev võrgustumine, inimeste võimalus reaalajas suhelda üle kogu maa annab põhjuse rääkida digitaalmajanduse tekkest. Interneti tekkimine Külmasõja perioodil, kui NSVL oli 1958.a jõudnud esimesena kosmosesse, seadsid sellest ärahirmutatud ameeriklased endi eesmärgiks kiirendada USA tehnoloogilist arengut ning parandada side kvaliteeti ja ulatust. Arenenud Uuringuprojektide Agentuuri poolt loodi omavahel ühendatud arvutite võrk ARPANET, mis arenes tänapäevaseks internetiks. Esimene üleriigiline ARPANET sideliin loodi 1970 AT&T poolt. Tärkava sidevõrgu tähistamiseks hakati üha laiemalt kasutama terminit internet. 1991. a võeti kasutusele nimi World Wide Web. 2006. a aprillis oli hinnangute kohaselt internetis avatud üle 80 miljoni võrgulehekülje. Maailma online-elanikkond 2005. a ületas internetikasutajate arv 1 miljardi piiri
kokku suurte tootjate mudelite näitajatega. Ta lisas, et teadlased kahtlustavad sedagi, et rahvusvahelised terviseorganisatsioonid on mobiilitootjate käpa all ning avalikkusele esitatakse ja toetust avaldatakse neile uuringutele, mis ärimeestele soodsad. Samas kinnitas ta, et suuremad firmad käituvad siiski ka küllalt korrektselt, sest eraldavad märkimisväärseid vahendeid riiklike raadiokiirguse uuringuprojektide tarbeks. Arutledes selle üle, kas tulevikus võib mobiilifirmasid tabada samasugune kohtuasjade laviin kui praegu tubakafirmade puhul, märkis Hinrikus, et välistada seda ei saa, ent enne tuleb teadlastel siiski mobiilikasutuse mõju inimese tervisele täpsemalt välja selgitada. Tarbijakaitseameti peadirektori asetäitja Marje Kokk kinnitas, et seni pole neile laekunud ühtegi kaebust, milles oleks kurdetud mobiili kasutamisest tingitud halba mõju tervisele (Tihhonov 2005).
annaabi.ee 
