Astronoomia laiem eesmärk seisneb teadusliku maailmapildi kujundamises. Uurimisobjektid moodustavad üldjoontes hierarhilise jada, mis lähtub Päikesest ja Päikesesüsteemist ning jätkub tähesüsteemide ja galaktikasüsteemidega. Taevakehadevahelise hajusaine uurimist on tõhustanud meteoriitika ja raadioastronoomia areng. Päikesesüsteemi astronoomia tugineb peale vaatluste üha rohkem kosmosesondide, kosmoselaboratooriumide ja orbitaaljaamade abil sooritatavaile uuringuile ning raadioolokatsiooniale. Astronoomial põhineb kalendrikorraldus, tema rakenduste hulka kuulub näiteks meresõidu astronoomia. Astronoomia alged tekkisid kauges minevikus. Babüloonias, Egiptuses ja eriti Kreekas hakati kalendri, astroloogia ning hiljem ka kartograafia ja Maa kuju määramise huvides tähtede ja planeetide asendeid kindlaks tegema lihtsate vaatlusriistadega. Samu ülesandeid üritati lahendada Hiinas, Indias, Kesk ja LõunaAmeerikas, kuid sealsed saavutused ei
muutusi haigustele viivatest ning haigustega kaasnevatest muutustest kavatsusega mitte teha vananevatest muutustest haigusi, mis põhjustaksid hüperdiagnoosimist ning asjatut ravimist. See aga omakorda madaldaks vanuri elukvaliteeti ning seaks ta sõltuvusse med. teenuste kättesaadavustest. Kuigi on tihti võimatu eristada füsioloogilist vananemismuutusi haigustega kaasnevaist patofüsioloogilistest muutustest võib haigete ravimisel siiski loota vastavaile uuringuile. FÜSIOLOOGILISED VANANEMISEGA KAASNEVAD MUUTUSED 1. Ilmnevad kõigil varem või hiljem. 2. Ei ole primaarselt välistegurite poolt põhjustatud 3. Süvenevad algselt 4. Vähendavad organismi funktsionaalset võimekust. 5. Pöördumatud Vananemisega kaasnevatel füsioloogilistel muutustel on rida ühisjooni mida võib iseloomustada terminitega: - universaalsus - landogeensed põhjused - kroonilisus ja pöördumatus