Sealne piirkond on mõnevõrra varjatud domineerivate tuulte poolt tekitatud lainete eest, loodest Hiiumaaga ja edelast Saaremaaga. Hiiumaa lõunarannikult kuni Kõpu poolsaare tipuni, on laineenergia keskmised väärtused, sarnaselt Saaremaaga, jällegi suhteliselt kõrged, kuni 2,5 kW/m. Märgatavalt hakkab laineenergia voo tihedus vähenema Kõpu poolsaarest ida pool Soome lahe suunas, jäädes valdavalt 1 kW/m lähistele. Selline varieerumine piki uuringuala on kooskõlas Läänemere lainekliima ruumilise muutlikkusega, kus üheks kõige kõrgema lainetuse intensiivsusega piirkonnaks peetakse Hiiumaa ja Saaremaa rannikulähedast mereala (Schmager jt., 2008; Räämet ja Soomere 2010). 2.LAINEENERGIA VOO KESKMISED VÄÄRTUSED Ligi kaks korda väiksemad laineenergia voo keskmised väärtused ilmnevad Soome lahe lõunaranniku arvutuspunktides. Tavapärased on väärtused alla 1 kW/m. Suurimaid väärtusi (kuni
Maa-ainest tohib oma maalt omaks tarbeks kaevandada ilma loata, müügi korral saadakse luba kohalikust omavalitsusest, mille saamise protsess võrreldes maavaraga on palju lihtsam. 9. Turbalasundi stratigraafia täpsustamiseks kirjeldatakse igal sihil 3 punktis turba botaanilist koostist ja lagunemisastet kogu läbilõike ulatusese. Kännususe uurimiseks rajatakse proovipunktide juurde prooviplatsid arvestusega 2 platsi 100 ha kohta, kuid vähemalt 3 platsi uuringuala kohta. Kännususe prooviplatsi suurus on 100×1 m või 50×2 m, sellel tehakse 100 määrangut kogu turbalasundi läbilõike ulatuses. Laboratoorsete tööde hulka kuulub turba üldtehniline analüüs (botaaniline koostis, tuhasus, happesus, lagunemisaste protsentides ja looduslik niiskus), kütteväärtuse ja raskemetallide ning radioaktiivsete elementide (Cd, Cr, Pb, Ni Hg, Th, U, Sr) sisalduse määramine. Laboratooriumis määratava protsentuaalse lagunemisatme ja väliolukorras kasutatava
............. 14 1.3.1 Toitained ja nende edasikandmine puudes .......................................................... 15 1.3.2. Õhusaaste mõju taimestikule.............................................................................. 17 1.3.3. Rabad eriliste kasvupaikadena ........................................................................... 20 2. MATERJAL JA METOODIKA ...................................................................................... 25 2.1. Uuringuala iseloomustus........................................................................................... 25 2.2. Puude kasvu määramine ........................................................................................... 27 2.3. Andmete analüüs ....................................................................................................... 28 3. VARASEMATE UURINGUTE TULEMUSED ............................................................ 30 4. UURINGUTE TULEMUSED............
Rodriguez-Prieto ja Fernández-Juricic (2005) analüüsisid inimhäiringu mõju endeemilisele Iberia konnaliigile. Kahepaikseid on kirjeldatud hea indikaatorliigina keskkonnaseisundi hindamiseks (Blaustein 1994, Blaustein ja Wake 1995). Sellel konkreetsel juhul oli uuringu eesmärk hinnata suhteid konnade ressursikasutamise sageduse ja inimeste külastussageduse vahel. Selle metoodika saab võtta kokku järgmiste sammudena: • peale uuringuala valimist, uuriti Iberia konna populatsiooni suurust 35 vooluveekogu transektil. Iga transekti kaugus lähimast teest ja lähimast külastajate poolt kasutatavast alast pandi kirja; • keskkonna ja elupaiga faktorid, mis võivad mõjutada konnade rohkust märgiti üles: puude kattuvus, veekogu laius ja sügavus, kalle, kõrgus; • hindamaks häiringu mõju individuaalsetele vastusreaktsioonidele, märgiti üles
annaabi.ee 
