uurisid infokanaleid, infoallikaid, ja infokasutajaid. Ka kasvatusteadustes on kirjeldavad uurimused üsna levinud. Sellised uurimused püüavad kasvatusnähtusi, näiteks käitumist või interaktsiooni teadusliku täpsuse ja tabavusega kirjeldada. Võrdlev uurimus erineb kirjeldavast vaid selle poolest, et lisaks püütakse seal võrrelda eri rühmi. Kirjeldavad ja võrdlevad uurimused teostatakse sageli nn survey- uurimustena (Hirsijärvi ja Huttunen, 2005, lk.170). Kirjeldavas uurimuses püütakse kõigepealt huviobjekt nähtusena lahti mõtestada ja asetada see mingisse otstarbekana näivasse teoreetilisse mõistesüsteemi. Seega on kirjeldava uurimuse eesmärgiks sõnade, sümbolite või arvude abil kirjeldada mingit nähtust, mida me argiteadmiste tasemel võime küllaltki hästi tunda. Argiteadmistel on aga tavaliselt vähene usaldusväärsus, umbkaudsus, piiratus ja takerdumine ebaolulisse
3.1. Kasvatusteaduslikud uurimused Üliõpilastöödest on kõige olulisemad kasvatusteadulikud uurimused. Kuigi uurimistöö tundmine ja kogemus kuulub olulise osana kasvatusteaduslikku haridusse, saab määravaks ikkagi selliste uurimuste teaduslik väärtus. Kui selle juhendi esimeses trükis esitati kasvatusteaduslikena teoreetilised ja empiirilised uurimused ja arendusprojektid jäid ebamäärasesse staatusesse, siis juhendi käesolevas variandis käsitletakse kasvatusteaduslike uurimustena: · teoreetilisi uurimusi ( Theoretical Research, die teoretische Forschung), · empiirilisi uurimusi (Empirical Research, die empirische Forschung) ja · arendusuurimusi (Desing Research, die design Forschung). Taoline täpsustus ei ole formaalne, vaid on sisulist laadi. Kui kasvatusteaduslike uurimuste intentsioon väljendub alati kui küsimine võimaliku parema järele. Teoreetilised ja empiirilised uurimused annavad selleks esilekerkinud
annaabi.ee 
