abistavaks, nt raamat, ajaleht. Tekst on märgisüsteem. Kontekst-- taust, infoväli. Sisemine kriitika- teksti süvenemine, autori eesmärgi väljaselgitamine-. Negatiivne sisemine kriitika- eesmärgiks on otsida vigu. Allikaõpetuse isaks peetakse Leopold von Ranket 1795-1886. Ta ütles, et igal rahvusel on oma vaatenurk oma ajaloole. Ütles, et asju tuleb vaadata nii, nagu need tol ajajärgul olid. Ajalugu tuli esitada objektiivselt. Ta rajas oma koolkonna ja pani aluse historistlikule uurimussuunale. Õppejõuna võttis kasutusele ajaloo seminari. Eestis peetakse allikaõpetuse isaks Sulev Vahtret 1926-2007. Ta uuris Eesti ajalugu, eriti muinas- ja keskaega. Avaldas uurimuse Jüriöö ülestõusust. Oli Eesti muinsuskaitse üks aktiivsemaid liikmeid. Tema initsiatiivil loodi TÜ Eesti ajaloo õppetool. Tema õpilasteks olid Mart Laar ja Tõnis Lukas. Tartu linna aukodanik. Eesti Vabariigi elutöö teaduspreemia. Kroonikate eripärad ajalooallikatena- Kroonika ehk ajaraamat on
A periscope arrangement was used to obtain a densified pupil in the interferometer, a method later investigated in detail by Antoine Émile Henry Labeyrie for use in with "Hypertelescopes". The measurement of stellar diameters and the separations of binary stars took up an increasing amount of Michelson's life after this. Aine struktuuri uurimise ajalugu ja tuumafüüsika areng. Milliste teaduste areng mõjutas ainestruktuuri uuringuid. Millised avastused panid sellele uurimussuunale aluse. Joseph John Thomson (18. detsember 1856 30. august 1940) oli inglise füüsik. Katsetega jõudis järeldusele, et looduses eksisteerivad elementaarlaengud. Elementaarlaengute olemasolu tõestas 1912. aastal Ameerika füüsik Robert Millikan. Thomsoni loodud aatomimudelit on nimetatud pudingimudeliks - selle järgi on aatom nagu ühtlane positiivse laenguga "puding", milles on "rosinateks" elektronid. Ta pälvis 1906. aastal Nobeli füüsikaauhinna. Wilhelm Conrad Röntgen (27
annaabi.ee 
