Mil määral ja kuidas on tekst illustreeritud? Millised on illustratsioonide allkirjad? Illustratsioonid rõhutavad teksti teatud külgi, näitavad, mida autor või väljaandja oluliseks peab. 4. Kas tekstiga on liidetud tabeleid, graafikuid või diagramme? Kuidas need on allkirjastatud? Tabelid, graafikud, diagrammid võimaldavad andmeid esitada üldistavalt ja võrdlevalt. 5. Kui palju esineb tekstis andmeid? Andmete rohkus osutab autori süvenemispüüdele ja teksti uurimuslikule kallakule. 6. Kas tekstis on teistsuguse trükipildiga osi? Eri sriftid või jämetrükk aitavad olulist esile tõsta. 7. Milline on teksti stiil (sõnavara, lausestus)? Erinevate stiilivahendite kasutamine osutab autori eesmärkidele: kas ta käsitleb ainet tõsiselt, irooniliselt, huumoriga või mõnel muul viisil. Teksti kavakindel vaatlus aitab lugemiseks häälestuda ja lugemisprotsessi kavandada, loob eeldused ratsionaalseks lugemiseks. Teksti adressaat
b) Näidata, millise osa sellest tegemata jäänud osast ülevaate autor enda teha võtab ja mispärast ta seda teeb. Ambitsioonikam teistele selgeks teha, oluline on aga ise asjast aru saada. Seega aitab hist.ülevaade püstitada ajaloolasel oma uurimistöö eesmärki, kavandada ülesandeid ja seletada selle aktuaalsust (olulisust). Eelkäijate teoste analüüs on kujunenud üldiseks ja kohustuslikuks nõudeks igale uurimuslikule tööle. See on iseloomulik kaasaaegsele teadusele - XIX-XX saj.alguse ajalookirjutuses seda nõuet sellisel kujul veel ei tunnetatud. Ülevaateid kohtab tavaliselt kahel kujul: Moodustavad konstruktiivse ajalooteaduse ühe (sissejuhatava) osa. Laiema uurimuse osa. Esinevad iseseisva käsitlusena lahus küsimuse konkreetsest uurimisest. P.Burke „Mis on kultuuriajalugu?“ 2. Historiograafia kui ajalooteaduse ajalugu.
annaabi.ee 
