· vananemise bioloogilisi, psühholoogilisi ja sotsiaalseid aspekte; · vananeva elanikkonna mõjusid ühiskonnale; · kogemuslikku vananemist ja elukulgu; · vananemise põhjusi ja pikaealisust. Vananemine on organismi arengu paratamatu lõpuperiood ja vananemismuutused toimuvad inimeses tervikuna, läbides kolme protsessi: · Bioloogiline- füsioloogiline eluvõime langus · Psühholoogilise adaptatsioonivõime vähenemine · Sotsiaalne võime kahanemine: Antud uurimius referaadi eesmärk on koguda andmed ja analüüsida autori poolt valitud eaka naisterahva eluviis( füüsiline, vaimne, sotsiaalne), vananemisega kaasnevad muutused (anatoomilised, funktsionaalsed), toimetulek ja tegevusvõime ( geriaatriline hindamine). . Andmed kliendi kohta : · Vanus- 66 aastad (tuginedes Levinsoni käsitlusele- hiline täisiga (61-75)); (kronoloogiline iga passi järgi) · Pikkus 165, kaal 800 kg;g · Töötav pensionär (6,5 aastad);
realiseerimine teadustöös on peasjalikult seotud uurija käsutuses olevate ressurssidega. Uurija ressursid on aeg, varustatus, infomassi kvaliteet ja kättesaadavus, uurimisobjekti kohta käiva teooria ja praktika arengutase. Kriteeriumiks alternatiivide valikul ja hindamisel koos ressursside arvestamisega on teadusliku uurimise printsiibid ja süsteemne lähenemine neile. Valitud kriteeriumite alusel töötatakse välja mudel, uurimise stsenaarium ja teostataksegi vahetu uurimius. Analüüsi ja sünteesi võib eraldada ja vastandada üksnes loogiliselt. Reaalselt moodustavad need aga ühtsuse, põimudes tavaliselt omavahel( nt põhjus ja tagajärg). Vahel võib juhtuda, et analüüs järgneb sünteesile. (nt tööhüpoteesi puhul) KIRJELDAMINE. Kirjeldamine on epiirilis-teoreetiliste teadmiste saamise erimeetod. Selle olemuseks on süstematiseerida eksperimendi käigus vaatluste ja mõõtmiste tulemustena saadud andmeid