kasu; suurtel ja rikastel riikidel ei ole ka probleemiks kaasata suuremahulisi arendustöid tuumajaamade ehituseks. Eesti kui suhteliselt väike riik, ei omaks suuri eeliseid tuumaenergia kasutamist fossiilkütuste põletamisele, peale asjaolu ,et viimased on taastumatud ja kunagi otsakorral. Energia tootmise omahind jääks väiksemate koguste tõttu, kalli ehituse ja hoolduse tulemusena praegusele tasemele või suure tõenäosusega tõuseks (on uurimistulemusega tõestatud). Peale toksiliste jäätmete ladustamise, on jätkuvalt probleemiks ka tuumakatastroofid. Avarii tekkimise oht on viidud võimalukult väikeseks juba II põlvkonna reaktoritega (tänapäeval kasutuses uusimad on III ja projekteerimisel on juba IV põlvkonna reaktorid), aga ajalugu on siiski näidanud 50 kasutusaasta juures suurt katastroofi Tsernobõli ja väiksemat intsidenti Three Mile Islandi näol. Enamus tuumaavariisid on
sajandi lõpus valesti eesti keelde. Tuleb välja, et esmalt oli eesti keeles kasutusel olnud nimekuju Neiutorn mis oli otsesem tõlge saksa keelest. Seega oli tegu kaheharulise nimekuju transformeerumisprotsessiga. Millalgi 1920ndate lõpus ja 1930ndate alguses kinnistus eestikeelne nimekuju Neitsitorn. Tuntud tolleaegne rännumees Leo Promm rändas mööda Eestit ringi 1930-ndal aastal ja jäädvustas muuhulgas foto ühest tornist, mida nimetas Neitsitorniks. 10 Tegemist on esialgse uurimistulemusega ja võib-olla leitakse kunagi varasem Neitsitorni nimekuju esmamainimine, kuid see oli saadaolevatest allikatest varaseim leid. Millised põhjused võisid Neitsitorni nimekuju muutumisel olla? Esimese Eesti Vabariigi kestmisel pöörati 1920ndate lõpust järjest rohkem tähelepanu kõigele rahvuslikule, muuhulgas rahvuslikule folkloorile. Mõisad, kindlustused ja tornid olid tolleaegsete eestlaste arvates sakslaste kultuuripärand, mida ei seostatud eestlaste
annaabi.ee 
