semiootilise lähenemise vajadus. Nähtuste uurimine viiakse läbi kas konkreetse nähtuse või laiema konteksti suhtes. Strukturaalse antropoloogia lõppeesmärk on modelleerida struktuur ehk arvatav algoritm, mis määrab ära nähtuste arengu varjatud loogika ja nende eksistentsi. Aluseks olev algoritm peab andma ka juhised ühest arengu formatsioonist teise minekul. C. Lévi-Strauss Keel kui inimteadvust struktureeriv alus Kirjeldab keelest lähtuvaid uurimistasandeid: keeleliste seoste mudel sugulusseosed. Sotsiaalsed seosed, nt. elukaaslase valimise struktuur järgnevalt analüüsida mõtlemise vorme, nt teaduse teooriad. müütide teooriad ühiskonna teooriad C. Levi-Straussi müüdi struktuur Müüt kuulub nii keele kui ka kõne valdkonda, st müüt kuulub mõlemale -- diakroonilisele (ajalooline jutustus minevikust kui muutumatu fakt) kui ka sünkroonsele (olevikku ja tulevikku
d) tehnoökoloogiline kood: tegevuse käivitaja, nt. Nälg e) globaalse integratsiooni kood, mis seob eelnevad koodid tervikuks. C.Levi-Straussi vaated keelele. Keel kui inimteadvust struktureeriv alus. Lingvistika vaatas keelt ja selle reeglistikku inimteadvusest lahusolevana, kuid Levi-Straussi arvates on keel kui struktureeriv põhi inimese teadvuses endas, vrd Kanti a priori (analüütilise) tunnetusviisiga. Ta kirjeldab keelest lähtuvaid uurimistasandeid: 1. keeleliste seoste mudel. Levi-Strauss võttis selle strukturaalsest lingvistikast. 2. sarnaselt sellele struktuurile esinevad sugulusseosed. Sotsiaalsed seosed, nt. elukaaslase valimise struktuur. 3. järgnevalt on võimalik analüüsida mõtlemise vorme, nt. teaduse teooriad. 4. müütide teooriad. 5. ühiskonnateooriad. Sarnaselt Marxile ja Freudile seletab Levi-Strauss inimese arengut ühest allikast --keelest ( Marx
annaabi.ee 
