Ei looda nii suuri ja mastaapseid üldistusi see on rohkem kvantitatiivse uurimuse rida, mis hõlmab uurimisalustena suurt hulka objekte/uuritavaid. Kvalitatiivse uurimuse puhul pole nii jäika metodoloogiat. Teistelt: Arvuline erinevus. Sõnalise väljenduse roll. Uurija positsioon sisemine/väline. Tähenduste uurimine, analüüs. Uurija ei distantseeru andmestiku suhtes, vaid osaleb, tihti ka näost näkku. PS! Ei ole mitte uurimisobjektid, vaid uurimissubjektid. Miks uurida ühiskonda teaduslikult? Argielu tunnetamisel on puudused. · Piiratud kogemus, puudub maht ja sügavus · Teoreetiliste teadmiste puudumine · Süsteemsuse ja järjepidevuse puudumine suurim probleem! · Analüütilisuse puudumine · Emotsioonid! Sügav roll. Neidki uuritakse, aga see on teine tase. Varem kiputi ütlema/arvama, et kvalitatiivne = subjektiivne = vähem teaduslik, ,,ilukirjandus" Teaduslik käsitlus:
informatsiooni valdamine kui võim võimusuhted uurimuses Uurimissubjekt või osaleja peab teadma, et teda uuritakse Erandid puudutavad vaatlust: kui uurimus toimub avalikus kohas (tänav, kauplus, kohvik, teater), kus inimene arvestab sellega, et teda vaadeldakse Kui puudub võimalus uuritavaid teavitada, nt massiüritus, vaatlus kaubanduskeskuses jms Uurimisobjektiks ei ole inimene, vaid nähtus, eluvaldkond, institutsioon, käitumine jne, mida uuritakse Uurimises osalevad informandid on uurimissubjektid või osalejad (participants). Tuleb võimalikult vältida uurimuses osalejate nimetamist passiivis: “uuritav”, “intervjueeritav”, “vaatlusalune”, “katseisik” (kasutatakse kui tegemist on katsega!) Kõik uurimises osalejad subjektid võivad osutuda omavahel võrdseteks – koolidirektor ja klassikordaja; kinnipeetav ja vangla juht, peaminister ja väike laps Osalejate hierarhiat määrab nende pädevus uuritava teema suhtes (nt kodutu võib olla
annaabi.ee 
