Inglase teadlase Isaac Newtoni töödes nähakse teadusrevolutsiooni kulminatsiooni. Newton huvitus ka alkeemiast ja piibliennustuse desifreerimisest ning nii mõnegi tema kaasaegse meelest pööras Principia teadusarengu kella hoopis tagasi, kuna Newton kuulutas, et igasugust liikumist juhib mingi mittemateriaalne külgetõmbejõud, mis sai nimeks gravitatsioon. Evolutsiooniteooriale pani kindla aluse inglise loodusteadlane Charles Darwin (1809-1882). Viis aastat väldanud uurimisreisil purjekal "Beagle" kogus ta suurel hulgal mitmesuguseid loomi-taimi ning tegi zooloogia-, botaanika- ja 5 geoloogiaalaseid vaatlusi. 1859. aastal avaldas Darwin oma peateose "Liikide tekkimisest loodusliku valiku teel", milles ta väitis, et arengu aluseks on looduslik valik: ellu jäävad tugevamad ja need, kes kohanevad muutuvate elutingimustega. 1871. aastal avaldas Darwin teose "Inimese põlvnemine",
juhataja koha. Palk oli aga nii väike, et Lennart hankis lisatulusid, kirjutades lugusid Eesti Raadiole. Tegemist oli tulevase kirjaniku esimese suurema kirjandusalase tööga. Lennart Meri Tartu-periood lõppes 1955. aastal, kui ta tuli päriselt Tallinna Eesti Raadio teenistusse, Abikaasa Regina jäi kaheks aastaks Tartusse, et lõpetada õpingud" Kauged maad ja reisimine lummasid Merit üha rohkem. Ühe Karpaatia reisi ajal juhtus midagi sellist, mis tegi Lennart Merist lõplikult uurimisreisil. Mööda mäekülge alla laskudes pidas grupp väikest puhkepausi, kui matkal kaasas olnud tuntud teatrilavastaja Voldemar Panso äkki hüüatas: "Poisid, kui me siit eluga välja tuleme, põrutame sügisel Tjan- sani." Meri on meenutanud, et kõik pidasid Panso hüüatust tühipaljaks naljaks, aga kui sügis tuli, võttis grupp tõesti suuna Tjan-Sanile. Spordiselts "Kalev" oli moodustanud matkagrupi, mis suundus Kesk-Aasia asustamata aladele, ja sellega liitus ka Meri seltskonnaga
annaabi.ee 
