Grafomaan-palju ja väärtusetult kirjutav isik Tsellofaan-läbipaistev kile Kulinaar-kokk Arhivaar-arhiiviametnik Magistral-suur autotee Aforism-lühike vaimukas mõttetera Formalist-oma töös välist vormi jälgiv inimene Karahvin-pikema kaelaga klaasist lauanõu jookide serveerimiseks Atasee-saatkonnas või diplomaatilisel missioonil oma riiki teatud alal esindav diplomat Sarmikas-võluv Tehnoloogia-töötlemisviis Ekskursioon-õppe või huvireis Ekspeditsioon-teaduslik uurimisreis Illuminator-laevakajuti väike aken Kombinaat-ühendav ettevõte Konspiraator-salasepitseja Koperatiiv-ühistu Makulatuur-vanapaber Manipulaator-käsitseja ,menetleja Alluminisaator-tõukeleevendi Antiikvariaat-tarvitatud raamatute kauplus Memoonika-mälutehnika
läänemeresoome keelte hulka. Liivlased ise nimetavad end rândalist 'randlased' ja oma keelt rândakêl 'rannakeel'. Liivi rahvuslipu värvid on roheline-valge-sinine - see sümboliseerib randa, nagu seda oma paadist näeb kalamees: roheline mets, valge liiv ja sinine meri. Liivi rahvushümnil on sama meloodia, mis eesti ja soome hümnilgi. Liivlaste ja liivi keele teaduslik tee algas aastal 1846, mil A. J. Sjögreni juhatusel leidis aset esimene uurimisreis liivlaste juurde. Valmis esimene liivi keele sõnaraamat ja grammatika (töö viis lõpule F. J. Wiedemann) ning Londonis trükiti esimesed liivikeelsed raamatud. Seda aega võib pidada liivi rahvusest haritlaskonna väljakujunemise alguseks. Liivlaste kultuuriliseks õitsenguperioodiks peetakse ajavahemikku 1920-1940, mis algas Lauri Kettuneni ja Oskar Looritsa ekspeditsiooniga rannaküladesse. Liivlaste kultuuri- ja seltsielu elavnes
rannakülas. Siiski hakkasid liivlased vähehaaval mujale kolima, lätikeelses keskkonnas nad enamjaolt assimileerusid. II maailmasõja järel elas rannakülades veel 800 liivlast. Tänapäeval räägib liivi keelt emakeelena vaid 8 inimest. Noorim neist on sündinud aastal 1926. Kokku on liivi keele kõnelejaid 40 ringis. Neid, kes peavad end liivlaseks, on umbes 230 inimest. Liivlaste ja liivi keele teaduslik tee algas aastal 1846, mil A. J. Sjögreni juhatusel leidis aset esimene uurimisreis liivlaste juurde. Valmis esimene liivi keele sõnaraamat ja grammatika (töö viis lõpule F. J. Wiedemann) ning Londonis trükiti esimesed liivikeelsed raamatud. Aastal 1923 asutati Lîvõd Lît (Liivlaste Liit), koolides hakati esimest korda fakultatiivainena õpetama liivi keelt. Asutati rahvuskoore ja leiti võimalusi noorte koolitamiseks. Eestis ja Soomes ilmus sel ajavahemikul kokku umbes 20 liivikeelset raamatut
kuulub läänemeresoome keelte hulka. Liivlased ise nimetavad end rândalist 'randlased' ja oma keelt rândakêl 'rannakeel'. Liivi rahvuslipu värvid on roheline-valge-sinine - see sümboliseerib randa, nagu seda oma paadist näeb kalamees: roheline mets, valge liiv ja sinine meri. Liivi rahvushümnil on sama meloodia, mis eesti ja soome hümnilgi. Liivlaste ja liivi keele teaduslik tee algas aastal 1846, mil A. J. Sjögreni juhatusel leidis aset esimene uurimisreis liivlaste juurde. Valmis esimene liivi keele sõnaraamat ja grammatika (töö viis lõpule F. J. Wiedemann) ning Londonis trükiti esimesed liivikeelsed raamatud. Seda aega võib pidada liivi rahvusest haritlaskonna väljakujunemise alguseks. Liivlaste kultuuriliseks õitsenguperioodiks peetakse ajavahemikku 1920-1940, mis algas Lauri Kettuneni ja Oskar Looritsa ekspeditsiooniga rannaküladesse. Liivlaste kultuuri- ja seltsielu elavnes
Samuti kaardistas ta uuritava ala. Peterburi saadeti sealt rikkalik kivimikogu ja herbaarium ning leitud ja väljakaevatud mammutiluustik. Naasnud 1884. aasta lõpul Irkutskisse, algas ettevalmistustöö uueks ekspeditsiooniks. 1885. aastal sõitis ta koos Eduard von Tolliga Verhojanskisse uue uurimisreisi lähtepunkti. Eesmärgiks oli uurida Põhja-Jäämere rannikut Leenast idas, Jana, Indigirka ja Alazeja jõge ning Uus-Siberi saarestikku. Uurimisreis kulges edukalt ja tulemuslikult. Teaduste Akadeemiale saadeti andmed 25 imetaja ja 96 linnuliigi kohta. Herbaarium sisaldas 3400 taimeliiki. 1889. aastal määrati A. von Bunge teise ekspeditsiooni juhiks, mis pidi otsima Põhja-Jaapani piirkonnas kadumaläinud sõjalaeva "Kreiserok". Laev leiti purunenuna, meeskond oli uppunud. 1892.aastal oli Bunge uurimistööl Napoli zooloogiajaamas, kus uuris pelaagilist faunat. Aastal 1893 määrati ta
(tänapäeval küll enamjaolt lätikeelsena). 1994. aastal asutatud Liivi Kultuuri Keskus andis välja liivikeelset ajakirja Õv. Alates 1995. aastast hakati esimest korda Läti Ülikooli ajaloos õpetama selles kõrgkoolis liivi keelt. 3 LIIVIKEEL 2.1 Liivi keel Liivlaste ja liivi keele teaduslik tee algas aastal 1846, mil A. J. Sjögreni juhatusel leidis aset esimene uurimisreis liivlaste juurde. Valmis esimene liivi keele sõnaraamat ja grammatika (töö viis lõpule F. J. Wiedemann) ning Londonis trükiti esimesed liivikeelsed raamatud. Seda aega võib pidada liivi rahvusest haritlaskonna väljakujunemise alguseks. Kui räägitakse liivi keelest, mõeldakse selle all tavaliselt Kuramaa rannakülade liivlaste keelt. Ka liivi kirjakeel on loodud Kuramaa randlaste, eesti vanemas kõnepruugis kurelaste või kuralaste keeletava põhjal
Americus) 1507 Ameerika teised avastajad: · 1497-98 I ,,inglane" John Cabot (Caboto) randus II maailmas PA mandril (Newfoundland?) · Hispaanlane Juan P. de léon on I eurooplane, kes randub tänapäeva USA-s: Florida 1513 · Mehhiko langeb 1519-20, mille järel hispaanlased suunduvad edasi põhja ja lõuna poole (inkade purustamine 1533) · 1528 I hispaanlaste korralik ekspeditsioon PA-sse (Foridasse) · 1540 Francisco V. de Coronado uurimisreis PA Kolonisaatorid ja kolooniad 1565-1763 · Aktiivsed on ajastu suurriigid-koloniaalriigid I Hispaanlased: · 1565 rajavad I eurooplasete püsiasunduse PA-sse: St.Augustine Floridas · Peamine huvi koondub lõuna poole, kuna PA-st ei leita kulda! · Oluline ristiusu levitamine: misjonärid ja sõdurid · 1609 New Mexico (Santa Fe) · Hispaania proovib 17.-18. saj. kanda kinnitada tänapäeva Florida, Texase, New
annaabi.ee 
