org/wiki/Sisekaitseakadeemia) Aastatega on sidemed laienenud Saksamaa, Norra, Rootsi, Soome, Poola, Ungari, Suurbritannia, Hollandi, Läti, Leedu, Venemaa jt kõrgkoolidega. Sisekaitseakadeemia õppejõud on lugenud partnerkoolides loenguid ning välismaised lektorid on õpetanud Sisekaitseakadeemias. Akadeemia üliõpilased on käinud välismaal (Soomes ja Rootsis) ka praktikal. (http://et.wikipedia.org/wiki/Sisekaitseakadeemia) Koostöös väliskolleegidega on osaletud rahvusvahelistes uurimisprojektides. Keelekeskusel on pikaajaline koostöökogemus Briti Nõukoguga, samuti kolleegidega Soomes, Lätis, Venemaal jt riikides. (http://et.wikipedia.org/wiki/Sisekaitseakadeemia) 2005. aastal sai Sisekaitseakadeemia Socratese Erasmuse harta liikmeks. (http://et.wikipedia.org/wiki/Sisekaitseakadeemia) Viimastel aastatel on Sisekaitseakadeemia tähelepanu pööranud suhete arendamisele Gruusia, Ukraina, Tadzikistani ja Moldova spetsialistide täiendkoolitusele. (http://et.wikipedia
Kreapelin pidi oma uurimised peagi pooleli jätma, lahkudes venestamise tagajärjel Eestist. Siiski jäid tema juurutatud uurimispõhimõtted püsima: teadmine inimese kohta tugineb süstemaatiliselt kogutud eksperimendil ja faktidel, milles teaduslikud hüpoteesid pannakse kriitiliselt proovile. Eestisse jõudis esimest korda isiksusepsühholoogia maailmakaardile tänu osalemisele suurtes kultuure võrdlevates uurimisprojektides. Maailm sai teada, et emotsioonide tajumise ja partneri valimise poolest ei erine eestlased teistest rahvustest (Allik, Realo ja Konstabel 2003). 2.5. UURIMISPROGRAMMID Isiksusepsühholoogias lähtutakse sellest, et on olemas erinevad isiksuse uurimise paradigmad. Thomas Kuhn defineeris, et paradigma on mingi grupi uurijate omaks võetud uurimistraditsioon, mis lähtub kindlatest põhjapanevatest oletustest selle kohta, mida uuritav nähtus endast kujutab,
annaabi.ee 
