– Juhtum: organisatsioon, poliitika, reform, sündmus, protsess, sotsiaalne grupp, erakond, liikumine… • Võrdlev uuring – üksteisest eristuvate juhtumite süstemaatiline võrdlemine, mille eesmärgiks on oluliste erisuste ja sarnasuste tuvastamine – Võib olla suure arvu juhtumite (Large N) analüüs ja laiemaid üldistusi pakkuv võrdlus – Võib ka olla väiksema arvu juhtumite analüüs (Small N) ja sügavutiminev võrdlus Uurimisparadigmad I • Uurimisparadigma – püütakse vastus leida kahele olulisele filosoofilisemat laadi küsimusele: – Mis on sotsiaalne reaalsus – kas ta on objektiivselt olemas ja eksisteerib meist sõltumata või ta on meie konstruktsioon/kujutlus (nn. ontoloogilised eeldused)? – Kuidas me saaks sotsiaalset reaalsust uurida ja seletada – kas sarnaselt nagu loodusteadustes - vahetult tunnetada ja uurida, või on sotsiaalteadustes oma spetsiifilised uurimisviisid (nn. epistemoloogilised eeldused)?
Uurimisstrateegiad ajaraami järgi Läbilõike-uuringud kogume andmeid siin ja praegu. Longituud-uuringud erinevate ajaperioodide võrdlus Juhtumi-uuring ja võrdlevuuring Juhtumiuuring väikese arvu (enamasti 1 või 2) juhtumi sügavuti uurimine Võrdlev uuring üksteisest eristuvate juhtumite süstemaatiline võrdlemine, mille eesmärgiks on oluliste erisuste ja sarnasuste tuvastamine Uurimisparadigmad Uurimisparadigma püütakse vastus leida kahele olulisele filosoofilisemat laadi küsimusele Sellest lähtudes võiks sotsiaalteadustes eristada kolme uurimisparadigmat: Positivistlik lähenemine Interpretatiivne lähenemine Realism Uurimisparadigmad Uurimisparadigma Põhiidee Uurimisstrateegia Riigiteaduste paradigma
annaabi.ee 
