mitmetahulisus, teaduslik traditsioon, kasvatusteaduse suhe lähiteadustega, teaduste integratsioon). Kasvatusteadus jaguneb harudeks, mida tutvustatakse, aga kaunis lühidalt, sest selle kohta leiab üksikasjalikumat infot teistest õpikutest. Kasvatusteaduse uurimisobjektide kohta on mitmeid käsitusi, käesolevas raamatus püütakse hoiduda kitsastest arusaamadest, selle alapeatüki küsimused on sellised: mis on kõige tähtsam kasvatusteaduse uurimisobjektides, teadustöö ideoloogia ja eesmärgid, vajadus uurimuste järele, haridusuuringute ja pereuuringute valdkonnad . Üks seik koolituse laiahaardelisuse kohta maakeral arvatakse olevat 30 miljonit õpetajat ning koolitusele kulutatakse iga aasta umbes 600 miljardit dollait. Sellest summast on suuremad vaid sõjalisel eesmärgil tehtud kulutused. Peatükk lõpeb kasvatusteaduse ja väärtuste seoste ning
· Jahisaagi põhjal · Küsitlused ja ankeedid · Ajuloendus · Marsruutloendus: jälgede loendus marsruudil, kanaliste marsruutloendus, ulukikolmnurgad (riistakolmio soome keeles), hirvlaste talviste ekskrementide loendus. · Kvartalloendus · Avioloendus meetod, mida kasutatakse enamasti avamaastikel (tundras, kõrbes, stepis). · Petersoni meetod (Mark and catch) enamasti kasutatav uurimisobjektides, mitte niivõrd jahinduse igapäevatöös. Püütakse mingi osa loomi kinni, märgistatakse ära ja siis jälgitakse looduses. · Loendus ulukite kogunemiskohtadel Läbi aegade on fikseeritud ulukite arvukus lihtsalt jahimeeste aastaringsete tähelepanekute järgi, see meetod toimib siiamaani. JAHIMEETODID Jahiviisid · Ajujaht · Varistusjaht ulukit oodatakse kindlas kohas, kus on teda oodata (põld,
annaabi.ee 
