Uus ringlemine ei tähenda peaaegu kungi sulandumist algupärasesse pärimusprotsessi, kuigi see võib veel mingis vormis jätkuda. Muutunud on Esituse mehhanism, esituskoht, kuulajad ja eesmärgid. Pärimuses sisalduv sõnum võib jõuda kohale tema teise ellu kuuluvates esitustes. Piisavalt pole väärtustatud pärimuse teise elu ilminguid ei uurimisobjektina ega pärimuse spontaansete vormidena. Rahvaluule seotus teiste teadusvaldkondadega (seotus võib põhineda allikatel või/ja uurimismetoodikas): o Kirjandus (nt eeposed) o Keel (sõnavarauuringud, rahvalaulu keel ja selle ajalugu) o Etnoloogia, sotsioloogia, antropoloogia (esemed, mälestused, elulood, migratsioon) o Ajalugu (rahvaluule on ajalugu inimeste vaatepunktist) 7 o Meedia o Psühholoogia · Klassikaline pärimus - arhiivi kogutud tekstid ilma esmase (nn loomuliku)
kes esindavad selle populatsiooni alagruppe. Esmalt väljavalituid motiveeritakse tasuga intervjuud andma ja endasarnaseid uurimisse värbama. Nn ,,seemned" värbavad endasarnaseid, kes moodustavad valimi esimese laine. Seejärel värbavad esimese lainega leitud isikud omakorda kindla arvu endasarnaseid, kes moodustavad teise laine (joonis 1). Protsess jätkub seni, kuni saavutatakse uurimismetoodikas kavandatud valimi moodustamise etappide läbimine. Joonis 1 Uuritava juhitud valimi moodustumise ahel Kuna varjatud populatsiooni puhul puudub ettekujutus populatsiooni suurusest ja puudub kindel valimi raamistik, siis pole ka võimalik kasutada lihtsat juhuvalimit. Isegi mugavusvalimi kasutamine pole võimalik, sest osa populatsiooni alarühmadest võib jääda valimisse haaramata. Seetõttu, et valim
kuigi see võib veel mingis vormis jätkuda. Muutunud on Esituse mehhanism, esituskoht, kuulajad ja eesmärgid. Pärimuses sisalduv sõnum võib jõuda kohale tema teise ellu kuuluvates esitustes. Piisavalt pole väärtustatud pärimuse teise elu ilminguid ei uurimisobjektina ega pärimuse spontaansete vormidena. Rahvaluule seotus teiste teadusvaldkondadega (seotus võib põhineda allikatel või/ja uurimismetoodikas): · kirjandus(zanrid) 1) eeposed loodud rahvaluule baasil, aga on kirjanduszanr, kroonikad ajaloolise dokumendina. Varasemates kroonikates pannakse kirja suulisi mälestusi, need tihti luulevormis (mis läheb eeposte alla). Homerose eepos = protsess, iseloomustab suulist keelt. Mait Kõiv kirjeldab erinevaid ajaloolisi perioode, näitab erinevaid ajaloolisi kihte ühe loo puhul vms.
annaabi.ee 
