arenenum. Kuigi ühele riigile on arenenud tehnoloogia hea, on see teisele kahjulik ning palju süütuid inimesi hukkub selle tõttu siiski. 6. Uurimisrobotid 6.1. Info Autonoomsed või kaugjuhtimisega kosmose ja süvamere (joonis 3) uurimismasinad. [5] Selliste robotite idee tõusis päevakorda 1980- ndatest. Siiski, kuni 1990- ndateni ei olnud ühtegi tegelikku arengut selles valdkonnas, nüüdseks on areng üsna palju lubav. [8] (joonis 3) Süvamere uurimismasin 6.2. Uurimisrobotite kasulikkus inimesele Uurimisroboteid kasutatakse kohtades kuhu inimesed ei pääse või pole piisavalt pädevad, et seal olevates tingimustes hakkama saada. [8] Nad aitavad inimestel koguda infot asjade, kohtade suhtes, mis inimesele on võimatu liiga pika vahemaa tõttu. Ning inimesele nad otseselt kahjulikud ei ole. 6.3. Uurimisrobotite negatiivsed küljed Kuna need robotid töötavad sellistes tingimustes või kohtades, kuhu inimene ei pääse, ei ole
olla: 3D skännerid, GPR(maaradar), GPS mappimine, kõrgusväärtused, Videoanalüüs, IMU (Inertsmõõtesüsteemid), FWD (langeva raskusega koormusseadet), lisaks tuleb nendega kaasa spetsiaalne andmete kogumis- ja töötlemisprogramm. Selle abil oleks võimalik vähendada uuringute teostamisele kuluvat aega, vahendeid ja vajaminevat tööjõudu. Mille läbi saavutatakse efektiivsem tööprotsess. Foto 3: Road Doctor Survey Van, uurimismasin 15 5. KAUDSELT MONOTOORITAVAD 5.1. Teeilmajaamad Tänaseks päevaks oleme me jõudnud oma tehnoloogiatega selleni, et meil on võimalik monitoorida teeolusi reaalajas. Kasutades selleks erinevaid intelligentseid lahendusi. Juba pikemat aega on olnud kasutusel teeilmajaamad, mille põhjal tänasel päeval teevad tööd talihooldajad. Nendest saab
annaabi.ee 
