asendis püsida. Üks kõige hirmutavaim tõsiasi kroonilise istumises juures on, et see hakkab ümberprogrammeerima kogu keha, nii et su lihased ja liigesed hakkavadki nõudma, et istuksid. Krooniline istumine kaaperdab sinu lihased, mõnda pikendades ja mõnda lühendades. Moodustades lõpuks düsfunktsionaalsed liikumis mustrid. Lõpptulemuseks on vigastused ja valu. Professor Marc Hamilton Ph.D, pasiivse liikumise uurija, Penningtoni Biomeditsiini uurimiskeskusest, on öelnud, et istumine on lausa eluohtlikult riskantne. Kõigil meil on ajalugu tundide viisi istumisest. Kõik teavad, et peaksime istuma sirge seljaga, aga paratamatult vajume pikema aja jooksul C-kujulisse asendisse, mis vangistab meie organid. Nii öelda C asend, sulgeb vereringe ning survestab lülisamba, surudes lülidevahekettad ebaloomulikku asendisse. Nagu sai juba mainitud: Kõrge vererõhk, pinges ja valutavad lihased, peavalu, uimasus, kehva ja rahutu uni on alles algus.
kätte saadud juba 1984. aastal, kuid tema päritolu tuli ilmsiks alles 1993-ndal aastal. Ta on moodustunud umbes 4,5 miljardit aastat tagasi, olles tunduvalt vanem, kui teised seni teadaolevad Marsi päritolu meteoriidid. 15 miljonit aastat tagasi tabas tema asukohta hiiglaslik meteoriit ja tekkinud plahvatuse tulemusena paisati ta kosmosesse. Pärast pikka rännakut sattus ALH84001 13 000 aasta eest Maa atmosfääri ja kukkus Antarktikasse. Suur rühm teadlasi NASA uurimiskeskusest ning Kanada ja USA ülikoolidest David McKay, Everett Gibsoni ja Kathie Thomas-Keptra juhtimisel Alistair ALH84001 põhjalikumalt uurimist 1994. Aastal.Nad leidsid ALH84001 pragudest orgaanilist ainet, lisaks ka mineraalide osakesi, mis Maal seostuvad anaeroobsete bakterite tegevusega. Kõige huvitavam, et sellest meteoriidist avastati mikroskoopilised piklikud süvendid, mis sarnanevad Lõuna-Itaaliast leitud nn. nanobakterite jäänustega. Teadlased rõhutavadki, et kõige tugevam argument
Antarktikast kätte saadud juba 1984. aastal, kuid tema päritolu tuli ilmsiks alles 1993-ndal aastal. Ta on moodustunud umbes 4,5 miljardit aastat tagasi, olles tunduvalt vanem, kui teised seni teadaolevad Marsi päritolu meteoriidid. 15 miljonit aastat tagasi tabas tema asukohta hiiglaslik meteoriit ja tekkinud plahvatuse tulemusena paisati ta kosmosesse. Pärast pikka rännakut sattus ALH84001 13 000 aasta eest Maa atmosfääri ja kukkus Antarktikasse. Suur rühm teadlasi NASA uurimiskeskusest ning Kanada ja USA ülikoolidest alustasid 1994-ndal aastal selle meteoriidi põhjalikumat uurimist. Nad leidsid ALH84001 pragudest orgaanilist ainet, lisaks ka mineraalide osakesi, mis Maal seostuvad anaeroobsete bakterite tegevusega. Kõige huvitavam, et sellest meteoriidist avastati mikroskoopilised piklikud süvendid, mis sarnanevad Lõuna- Itaaliast leitud nn. nanobakterite jäänustega. Teadlased rõhutavadki, et kõige tugevam argument muistse elu kasuks Marsil on just nende tunnuste
saadud juba 1984. aastal, kuid tema päritolu tuli ilmsiks alles 1993-ndal aastal. Ta on moodustunud umbes 4,5 miljardit aastat tagasi, olles tunduvalt vanem, kui teised seni teadaolevad Marsi päritolu meteoriidid. 15 miljonit aastat tagasi tabas tema asukohta hiiglaslik meteoriit ja tekkinud plahvatuse tulemusena paisati ta kosmosesse. Pärast pikka rännakut sattus ALH84001 13 000 aasta eest Maa atmosfääri ja kukkus Antarktikasse. Suur rühm teadlasi NASA uurimiskeskusest ning Kanada ja USA ülikoolidest alustasid 1994-ndal aastal selle meteoriidi põhjalikumat uurimist. Nad leidsid ALH84001 pragudest orgaanilist ainet, lisaks ka mineraalide osakesi, mis Maal seostuvad anaeroobsete bakterite tegevusega. Kõige huvitavam, et sellest meteoriidist avastati mikroskoopilised piklikud süvendid, mis sarnanevad Lõuna-Itaaliast leitud nn. nanobakterite jäänustega. Teadlased rõhutavadki, et kõige tugevam argument muistse elu kasuks
muutusi erinevate ajahetkede lõikes. Fotode tähtsust ajaloo allikana rõhutab ka Tõnis Liibek, juhtides tähelepanu asjaolule, et ajaloo seisukohalt ei paku huvi niivõrd kunstfotod, kui just ajakirjanduslikud ja amatöörfotod (Liibek 2006: 11). Materjali käesoleva uurimuse jaoks on hangitud erinevatest arhiividest: Eesti Ajalooarhiivist, Eesti Riigiarhiivist, Eesti Filmiarhiivist, Soome Jazz ja Pop Arhiivist (Suomen Jazz & Pop Arkisto), Rootsi Rahvamuusika ja Džässi Uurimiskeskusest (Svenskt Jazzarkiv/visarkiv), Rootsi Džässiföderatsiooni (Svensk Jazzriksförbundet) arhiivist, Rootsi Raadio arhiivist, Rahvusraamatukogu arhiivifondist, Eesti Raadio arhiivist, Eesti Kirjandusmuuseumist, Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumist, Tallinna Linnamuuseumist, Tartu Linnamuuseumist, Tartu Ülikooli Ajaloo Muuseumist, Viljandi Muuseumist, Saare Arhiivraamatukogust (Saaremaa Muuseum), Läänemaa Muuseumist, Narva Muuseumist, SA Virumaa Muuseumid Rakvere
annaabi.ee 
