määratluse puhul jääb kehtim, et menetluse alustamata jätmist vaidlustades ei nõuta kannatanu nö täiskvaliteeti. Selle olemasolu (või puudumine) selgub alles selles menetluses. 3-1-1-97-10 – ka nn uus kannatanu saab vaidlustada SKM korras enese kaasamatust kannatanuna. NB! Täna ilmselt see vana kohtupraktikaline suunis enam ei tööta ja täna, kooskõlas § 37 lg-s 5 sätestatuga tuleb vastaval isikul kaevata KrMS §-s 228 sätestatud (uurimiskaebe) korras. NB! Ei ole selge, kas eitava vastuse korral saab kannatanu nüüd tulla ka SKM korras. Selles menetluses – ainult lõpetamise vaidlustamine KrMS § 199 lg-tes 1 või 2 sisalduvatel nn „vanadel klassikalistel alustel“. Kohtu poolt üldisemas mõttes otstarbekusega lõpetamist (§ 2001-2052) kõnealuses menetluses vaidlustada ei saa, kuid KrMS § 385 p 10 kohaselt lubatakse erandlikult määruskaebe korras vaidlustada § 2031 alusel lõpetamist. NB
12. Samuti on oluline märkida, et Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 23. septembri 2008. a lahendis nr 3-1-1-41-08 on nenditud, et kriminaalmenetluse alustamine ei ole kohtulikult vaidlustatav. Erinevalt üksikutest menetlustoimingutest või kohtueelse menetluse raames koostatud määrustest ei ole KrMS §-s 228 sätestatu süstemaatilise ja teleoloogilise tõlgendamise pinnalt kohtueelne menetlus kui ajas kulgev nähtus tervikuna vaidlustatav ei KrMS VIII peatüki 5. jaos sätestanud uurimiskaebe- ega ka mistahes muus korras. Tulenevalt KrMS § 193 lg-s 1 ja § 194 lg-s 2 sätestatust alustatakse kriminaalasja kohtueelset menetlust, kui on ilmnenud kuriteotunnused. Kuriteokahtlused on kahtlused ühiskonnas asetleidvate kõige raskemate õiguserikkumiste kohta, mille põhjendatust saab kontrollida eranditult vaid kriminaalmenetluse vahendusel esialgselt kohtueelse menetluses ja vajadusel lõplikult sellele järgnevas kohtumenetluses
annaabi.ee 
