Toidunappuse leevendamiseks on siiani kasutatud paari teed. Kasvatada taimi, mis kannavad enam vilja või suurendada haritava maa pindala. Maa pindala on aga kindel suurus, ja põllumajanduseks ei sobi sellest just kuigi palju. Hoolimata metsade raiumisest ja uute lagendike kasutusele võtmisest, on elaniku kohta haritav maa viimase paari aastakümne jooksul üha vähenenud. 1960. aastatel tundus Kolmandale Maailmale, et toidunappusele teeb lõpu nn roheline revolutsioon. Mehhiko uurimisinstituutides 1940. aastatel alguse saanud hoogne aretustegevus jõudis välja uute kõrgesaagiliste nisu- ja riisisortideni. Indias ja Pakistanis kahekordistus selle tulemusena nisusaak kümne aastaga. Eufooria oli üleüldine. Aastatel 19601975 kasvas Kolmandas Maailmas toiduainete tootmine üle 40 protsendi. Ent rohelisel revolutsioonil oli tagajärgi, mis polegi nõnda rohelised. Et anda kõrget saaki, vajavad uued taimesordid palju väetist ja usinat putukatõrjet. Sellepärast suurenes 1950.
Nii uurija kui ka uuritav on tavaliselt huvitatud ühiskondade sarnasustest ja erinevustest ja samuti uurimuse tulemustest. ANTROPOLOOGIA POLIITIKANA Õppides antropoloogiat pole kindel töökohavalik jäik. Mitmed antropoloogid töötavad avalikus sektoris. Samuti töötab antropolooge kirjastajatena, ettevõtjatena, haiglates, meedias jne. Antropoloogiat kritiseeritakse palju. Kuigi välivaatlust peetakse suurimaks infoallikaks toimub antropoloogiline mõistmine siiski ülikoolides ja uurimisinstituutides. Antropoloogide vaheline suhtlus toimub rahvusvahelistel konverentsidel ning kirjanduse ja meedia kaudu. Vastava kirjanduse hulk on aastatega järjest kasvanud. 5 LOCAL ORGANISATION Kõige klassikalisemad antropoloogilised analüüsid põhinevad selgepiirilise süsteemi kultuursete ja sotsiaalsete organisatsioonide detailsel kirjeldusel, mis võib olla küla või linnastunud keskond. Kohalikku keskonda on kerge metodoloogiliselt uurida.
annaabi.ee 
