meetodite võimalik ühendamine (mitme meetodi kasutamine võib uurimuse usaldusväärsust suurendada); teiste uurijate toetus uuringu hindamisel; uurija subjektiivsuse kirjeldamine (uurimisaruandest peab selguma, kuidas on uurija uuringu eri etappides ainest reflekteerinud, analüüsinud ja sellest kirjutanud); uurija vastutustundlikkus (süstemaatiline tegevus kõigis uurimistetapppides ja selge ülevaate andmine sellest uurimisaruandes). 9 KOKKUVÕTE Fenomenoloogia all mõistetakse filosoofias fenomenidele suunatud filosoofilist uurimimust sh filosoofiasuunda, mida nimetatakse ka fenomenoloogiliseks filosoofiaks. See sai alguse Edmund Husserli fenomenoloogilisest teadvuse käsitlusest, mis vastandus toonastele psühhologistlikele arusaamadele ning püüdis kirjeldada teadvust intentsionaalsena.
– Kirjeldav uurimus (descriptive research) – Selgitav uurimus (explonatory research) Juhtumiuuringule kui strateegiale on sobilikud “kuidas” ja “miks” tüüpi uurimisküsimused • Analüüsiüksuse määramine eeldab arusaamist sellest, mida käsitletakse juhtumina • Analüüsiüksus tähendab vastust küsimusele: mille mõõtmisele ja analüüsimisele keskendutakse Põhimõtted, mida tuleb arvestada juhtumiuuringus andmete kogumisel: • Järgida tõendite keti põhimõtet: uurimisaruandes esitatud materjalid peavad olema samad, mis koguti uurimise käigus Pilootuuring enne juhtumiuuringut. Kvalitatiivsed andmekogumise tehnikad: • Vaatlus • Intervjuu • Dokumentide analüüs Vaatlus • Osalusvaatlus: uurija on osa reaalsest situatsioonist, “ läheb gruppi sisse” – Antropoloogid – Sotsiaalpsühholoogid – jõukude uuringud • Struktureeritud vaatlus – Vaatleja on väljaspool situatsiooni või registreerib etteantud skeemi
· Vaatlused suurt tähelepanu (näiteks vastavate andmebaaside loomine jne.) · Kirjalikud küsimustikud · Järgida tõendite keti põhimõtet: uurimisaruandes · Arhiivimaterjalid esitatud materjalid peavad olema samad, mis (Tepp) koguti uurimise käigus (Tepp)
annaabi.ee 
