1.mis on elastsusjõud? 2. millist deformatsiooni võib lugeda elastseks? 3.milline seadus väljendab elastsusjõu sõltuvust elastse deformatsiooni pikkusest? selgitage lähemalt ka seadust väljendavas valemis sisalduvate suuruste sisu. 4.kuidas nimetatakse uurimisalust sõltuvust ja millise kujuga on selle sõltuvuse graafik? 5.kuidas saaks seda seadust kasutades määrata kummipaela jäikust? 1.keha kuju muutmisel ehk deformeerimisel tekkivat jõudu nimetatakse elastsusjõuks. Deformatsiooniliigist sõltumata on elastsusjõud alati deformatsiooniga vastassuunaline, elastsusjõud püüab keha esialgset kuju taastada. 2.elastseks võib lugeda deformatsiooni, mille korral pärast deformatsiooni esile kutsunud
2. Millist deformatsiooni võib lugeda elastseks? Elastseks võib lugeda tõmbe-, väände-, surve-, nihke-, paindedeformatsiooni. 3. Milline seadus väljendab elastsusjõu sõltuvust elastse deformatsiooni pikkusest? Selgita lähemalt ka seadust väljendavas valemis sisalduvate suuruste sisu? Seda väljendab Hooke´i seadus- kehas tekkiv elastusjõud on võrdeline deformatsiooni suurusega(Fe): Fe= kl . 4. Kuidas nimetatakse uurimisalust sõltuvust ja millise kujuga on selle sõltuvuse graafik? Hooke´i seaduseks- kehas tekkiv elastusjõud on võrdeline deformatsiooni suurusega(Fe): Fe= kl Graafik on kõverjoon ülesse poole tõmmatud. 5. Kuidas saaks seda seadust kasutades määrata kummipaela jäikust? Mida raskem on kummi otsas olev ese seda rohkem kumm venib. Eksperimendi ettevalmistamine Venitame kummipaela riputades selle otsa raskuse. Kui tekib tasakaal on elastsusjõud võrdne
Elastsusjõuks nimetatakse keha kuju muutmisel ehk deformeerimisel tekkivat jõudu. 2. Elastseks deformatsiooniks võib lugeda keha kuju muutumist, mille käigus keha venib, paindub või surutakse kokku. 3. Elastsusjõu sõltuvust elastse deformatsiooni pikkusest väljendab Hooke'i seadus. F e = k l, kus l (delta l) väljendab deformatsiooni pikenemist ja k on võrdetetegur, mida nimetatakse deformeeritud keha jäikuseks. Jäikuse mõõtühik on 1 N/m. 4. Uurimisalust sõltuvust nimetatakse Hooke'i seaduseks ning tema graafik on alati deformatsioonile vastupidine. 5. Kummipaela jäikus sõltub keha materjalist, kujust. Töö käik: 1. Sidusin kummipaela külge kilekoti ning kinnitasin selle kapile. Kinnitasin kummipaelale nööpnõela, millest sai tulevane osuti. Kleepisin kapile pabeririba. Ajal, millal kott veel tühi oli märkisin paberile tulevase skaala nullpunkti. 2
Kui ajalooliselt hakati algselt Londoni sudude tõttu uurima aerosooli ja väävliühendeid, siis neile on lisandunud põlemisel tekkivad lämmastikuoksiidid, hingamisteede ärritust ja haigusi põhjustav osoon, lämbumist ja arengupeetusi tingiv vingugaas, toksilised raskmetallid, vähki ja muid haigusi tekitavad orgaanilised ühendid. USA õhus uuritavaid komponente reguleeriv kümme aastat tagasi vastu võetud Clean Air Act määratleb 192 uurimisalust õhu komponenti. Ja see nimekiri ilmutab vaid kasvamise tendentsi. 5 TRANSPORDI HEITGAASID Linnades on õhu peamiseks saastajaks autotransport. Autode heitgaasi kahjulikkuse peamiseks põhjuseks on see, et põlemisprotsess kestab auto silindris ainult sekundi murdosa vältel ja heitgaaside sekka satub palju mürgiseid lõpuni oksüdeerimata aineid. Heitgaasis
2. sama oluline etapp on proovi ettevalmistamine uurimiseks e. prepareerimine, mis seisneb järgmistes tegevustes: 1) Kõigepealt tuleb eemaldada uurimiseks väljavalitud ala objektist. Näiteks terastoru lekkepõhjuste uurimiseks tuleks võtta vähemalt kolm erinevat proovi: · toru tükk lekkekohast, · toru tükk lekkekoha lähedalt, · terve toru tükk lekkekohast kaugel. 2) Seejärel tuleb proov ettevaatlikult välja lõigata, et mitte kahjustada uurimisalust piirkonda. Selleks kasutatakse enamasti abrasiiviga (näit. ränikarbiidiga) kaetud 1,5 mm paksuseid lõikekettaid. 3) Abrasiiviga kaetud kettaga lõikamisel tekib lõikekoha vahetus läheduses tunduv soojaeraldus, mis võib materjali mikrostruktuuri oluliselt mõjutada. Selle vältimiseks kasutatakse lõikamisel alati vedelikuga jahutamist. Tulemuseks on suhteliselt sile pind, mille rikutud kihi sügavus on umbes 1 mm. Rikutud kihi
annaabi.ee 
