Töö kavandamise tähtsust näitab seegi, et alates bakalaureusetöödest on tulevase töö kava esitamine üliõpilasele kohustuslik. Bakalaureusetöö puhul annab see õiguse töö kirjutamiseks, väitekirjade kavad ja nende kaitsmine eksamikomisjoni ees on aga määravaks üliõpilaste vastuvõtul magistri- või doktoriõppesse. Juhendi järgnevas osas antakse kõigepealt kasvatusteadusliku töö üldiseloomustus, sest kasvatusteaduste süsteem ise, eelkõige aga kasvatusteaduste uurimisainestik on praeguseks kujunenud sedavõrd mitmekesiseks ja tihti ka raskesti piiritletavaks, et mingid selgitused orienteerumiseks on ilmselt vajalikud. Tutvustatakse ka kasvatusteaduslike tööde erinevaid liike ja nendele töödele omast loogikat. Osa lõpus selgitatakse, missugune peab olema töö kava ja antakse soovitused selle koostamiseks. 1. Eesmärgid Üliõpilaste teadustööl on kõrgkoolide õppekavades alati olnud oluline koht.
Genereeriv nähtus viitab omakorda mingile nähtuseklassile. Kvantitatiivne 19 uurimismeetod ei sobi üldiselt singulaarsete nähtuste jaoks, kuna uuritav nähtus on ainukordne. Kuid genereerivaid nähtusi võidakse uurida ka kvantitatiivselt. Kvantitatiivne uuring erineb kvalitatiivsest ka metodoloogia poolest. Materjali kogumisel ja analüüsil on need erinevused olulised. Kvantitatiivse uuringu puhul on tähtis, et uurimisainestik esindaks statistiliselt vaatlusüksustest moodustavat põhikogumit. (1) Kvalitatiivse uuringu puhul on eesmärgiks ainestiku teoreetiline esinduslikkus, see tähendab, et ainestikus peavad esile tulema uuritava probleemi seisukohast olulised jooned. (2) Kvantitatiivses uuringus liigutakse selgemini edasi etapikaupa: kõigepealt kogutakse materjali, seejärel töödeldakse seda, antakse sellele statistilist
annaabi.ee 
