4. Kes on A. Dundesi järgi rahvas? Mille poolest erineb Dundesi käsitlus varasematest rahva määratlustest? A. Dundesi järgi on rahvas mistahes inimeste rühm, kus on vähemalt kaks inimest (nt ka perekond) kellel on vähemalt üks ühine tunnus. Tunnuseks võib olla nii keel, elukutse, religioon. Varasema käsitluse järgi peeti rahvaks talupoegi, kirjaoskamatuid kirjaoskajate ühiskonnas, metslasi, kõrgklassist erinevaid inimesi. 5. Kuidas erineb folkloristi suhe uurimisainesse kirjanduse uurija suhtest oma uurimisobjektiga? Folklorist loob ise oma allikat, kogumised 6. Iseloomusta vähemalt kolme folklooriprotsessi ''esimese elu'' etappi ja selgita, mille poolest need erinevad. 1. Folkloori iseloomulik ja märkamatu olemasolu ühiskonnas pärimuskultuuri nähtusi ei ole teadvustatud ega sildistatud folkloorina. 2. Folkloori osaline äratundmine seestpoolt folkloori äratundmine ja määratlemine seal, kus seda kasutatakse 3
tajuda oma identiteeti." Varem oli arusaam rahvaluulest selline, et rahvaluule sai olla vaid rahval ning rahvaks peeti haritud ühiskonna harimata inimesi. Samuti arvati, et rahvaluule saab olla maarahval, ning seda ei saa olla linna elanikel või metslastel/tsivilseerimata maailmas. Talupojad olid kuskil metsiku(primitiivse) inimese ja tsiviliseeritud inimese(eliidi) vahepeal. 6. Kuidas erineb folkloristi suhe uurimisainesse kirjanduse uurija suhtest oma uurimisobjektiga? Kirjanduse uurijal on olemas mingi teos, ajaline raamistik vms, mida ta uurib. Kirjanduse uurija uurib kirjapandud kirjandust, mis on mingi autori poolt kirja pandud. Folkloristi töö seisneb selles, et ta kogub materjale, osaleb rahvaluule protsessides, jälgib folkloori muutusi. Folklorist teeb ,,nähtamatust" folkloorist ,,nähtava", kirjandus on aga juba nö ,,nähtav". 7
tajuda oma identiteeti." Varem oli arusaam rahvaluulest selline, et rahvaluule sai olla vaid rahval ning rahvaks peeti haritud ühiskonna harimata inimesi. Samuti arvati, et rahvaluule saab olla maarahval, ning seda ei saa olla linna elanikel või metslastel/tsivilseerimata maailmas. Talupojad olid kuskil metsiku(primitiivse) inimese ja tsiviliseeritud inimese(eliidi) vahepeal. 6. Kuidas erineb folkloristi suhe uurimisainesse kirjanduse uurija suhtest oma uurimisobjektiga? Kirjanduse uurijal on olemas mingi teos, ajaline raamistik vms, mida ta uurib. Kirjanduse uurija uurib kirjapandud kirjandust, mis on mingi autori poolt kirja pandud. Folkloristi töö seisneb selles, et ta kogub materjale, osaleb rahvaluule protsessides, jälgib folkloori muutusi. Folklorist teeb ,,nähtamatust" folkloorist ,,nähtava", kirjandus on aga juba nö ,,nähtav". 7
annaabi.ee 
