Taasiseseisvunud EVs: Üleminekuperiood 1987/88-1990ndate keskpaik. Periood algas poliitiliste olude teisenemisega (Gorbatšovi perestroika poliitika). Eesti puhul algas murrang jõulisemalt alates 1987. aastast, eriti 1988. aastast, Laulva revolutsiooni ajast alates. Üleminekuperioodi iseloomulikumaks tunnuseks oli senise ajaloouurimise institutsionaalse raamistiku muutmine. Ajalugu muutub ühiskonnas oluliseks. Lisaks teisenes ka uurijaskond, PAI ja AI sotsialismisektor likvideeriti. See tähendas, et paljud, kes olid sotsialismiperioodi uurijad, ei leidnud enam sisulist teaduslikku väljendust. Sisulised muutused ka TÜ ajaloo-osakonnas, kui 1989. likvideeriti NSVLi kateeder ja taastati Eesti ajaloo, etnoloogia ja arheoloogia kateedrite tegevus. Taastati ajaloo uurimise struktuur, mis oli EV lõpuperioodil. Tegutsema hakkas ka lähiajaloo kateeder, hiljem muudeti kateedrid õppetoolideks, veelgi hiljem kujunesid neist osakonnad
Selle väliseesti puhul ei saa ümber üksikuurijate panusest, kõige olulisemaks nimeks on Rein Taagepera, kelle tööd olid ikkagi väga olulised. TAASISESEISVUNUD EESTI VABARIIK Üleminekuperiood, tinglikult 1980.a II pool kuni 90. keskpaigani. Aeg, kus nõukogude aeg hakkab kokku varisema, kui iseseisvus on taastatud ja selle esimesed aastad. Kui üldisemalt püüda iseloomustada seda perioodi, siis üsna oluliselt muutus ajaloouurimise organisatsiooniline struktuur ja uurijaskond, sisuliselt varasemad likivideeriti Partei Ajaloo Instituut ja üks põhiline osa Ajaloo Instituudist (nõukogude perioodiga tegelev üksus). Ajaloo Instituut formaalsel kujul ei likvideeritud, aga selle nõukogudeaegsest sisust jäi väga vähe järgi. Toimused muutused ka ülikoolis ajaloo osakonnas. 1990. aastal senine NSv Liidu ajaloo kateeder likvideeriti, hakkas tegutsema lähiajaloo kateeder, juba 1989. aastal taastati Eesti ajaloo, etnoloogi,
annaabi.ee 
