Tossumajad töötavad nii päeval kui öösel- aasta- aastasse. Aastasadu ei pöörata väljuvale suitsule tähelepanu - inimesed jäävad haigeks ja isegi surevad tossumürgitusse. Tornist väljuv suits ei tapa üksnes ainult inimesi vaid ka loodust. Ega toss ei tapa vaid see on põhjus. Toss läheb taevasse ja kui vihma sajab on see giftitatud. Vihmavesi on imeliku värvi ja imeliku lõhnaga. Musta auru ei tule üksnes majade torudest vaid ka uulitsatel liikuvatest kaarikutest, kus pole hobuseid ees. Nad liiguvad mingi salapärase jõuga ise. Esialgu suudavad selliseid vankreid osta ainult härrasrahvas, hiljem aga on pea igas kojas vähemalt üks selline liikur. Ka põldudel ja metsas sõidavad taolised ringi, aga need on palju suuremad kui uulitsa omad. Tulevikus on liikumine võimalik ka õhus. Aastasadade pärast ehitatakse rauast linnud, millega on võimalik inimestel lennata. Uskumatu isegi kuule saab sellisega minna.
Üheteistkümnes peatükk: Kui "uus Mäeküla" ametivendade ritta ilmus, ei leidnud need tema küljest midagi korravastast. Kõik uued ja uhked asjad olid tal. Mis nüüd Mäeküla kauba kuulsusse puutus, mida Jaan nii suureks oli kütnud, siis leidis Prillup varsti, et mees oli rohkesti liialdanud. Teadagi, et vana Mäeküla uuele oma müügikohad ilmutamata oli jätnud, ja nõnda pidi uus esipuhku piima, mis turul ära ei läinud, liiga väheste poodide pärast hiljem uulitsatel käest andma. Ent need olid algusraskused, millest Prillup lootis varsti pääseda. Aga rõõmude kauss Tõnu kaalul viibutab nende halbuste kausi kõrgele üles. Piimakambris naisega talitada, lüpsisid vastu võtta, pütte koorida, võid vändata ja vormida, piima ankruisse ajada - see üksi juba on tasu kõige eest. Ei, Tõnu on püsti rahul, Tõnu ei kahetse. Tõnu t ä h e n d a b nüüd midagi - jaa, juba nüüd, kus ta veel mõisa ega talugi ei taha osta. Tõnu sai
annaabi.ee 
