Valjean kohtub Cosette'iga, kui see on saadetud öösel vett tooma. Valjean maksab Thénardier'dele, et need lubaksid tal Cosette'i kaasa võtta ning sõidab koos tüdrukuga Pariisi. Kuid Javert on endiselt Valjeani kannul... 1832, PARIS Üheksa aastat hiljem on linnas suured rahutused, kuna kindral Lamarque on suremas - ainuke mees valitsuses, kes tunneb kaasa vaestele. Pealinna hoorade ja kerjuste vahel sekeldab uulitsapoiss Gavroche. Üht tänavakampadest juhib Thénardier koos oma naisega, kes on sihtmärgiks võtnud Jean Valjeani ja Cosette'i. Javert päästab nad, tundmata Valjeani ära enne, kui too on taas põgenenud. Thénardier'de tütar Eponine armastab salaja ülikoolis käivat Mariust, kuid aitab vastumeelselt Mariusel Cosette'i otsida, kellesse poiss armunud on. Väikeses kohvikus toimuval poliitilisel koosolekul valmistub grupp idealistlikke üliõpilasi revolutsiooniks,
kellele ei meeldi üksinda olla. Alati on varblased parves koos. Talvel külmadel öödel poevad nad üksteise külje alla. Vanarahvas kodu- ja põldvarblasel tavaliselt vahet ei teinud, mõlema kohta öeldi ühtmoodi: värblane, värvuke, varvelus, säuts, sirts, vink, hallivatimees, vargapoiss, vadulane jne. Erandiks on vaid liigitus maja- ja nurmevarblaseks (vastavalt siis kodu- ja põld- varblaseks). Varblaste askeldamine inimese vahetus läheduses andis neile mitu nimetust: uulitsapoiss, pasatski, karjapoiss, aga ka aidamees ja vargapoiss. Suurem osa neist nimetus- test on põhjuseta pigem halvustavad või vähemalt mõneti üleolevad. Vanarahva arvates saab paljude lindude käitumise järgi ilma ennustada. Varblase puhul on mainitud, et tema säutsu- mine tähendab vihma lakkamist; teda on ka vihmakassiks kutsutud. Varblane laulab: Siit särat, särat siit Särat, särat üle aia Jüri, Mari odraaeda Siit-sirr!
annaabi.ee 
