Järvselja Õppe- ja katsemetskond. 3 4 Pinnamood,-vormid Võnnu vald paikneb Ida-Eesti Peipsiääre madalikule iseloomulikul lauskmaal. Valla pinnakate koosneb peamiselt liivakividest ja aleuroliitidest. Pinnakatte paksus külades on kuni 90 meetrit. Meeksi vald paikneb Peipsi madalikul, kus valdavad metsa- ja sooalad (Esäkeste, Pedaspää, Meerapalu ja Uulika soo). 5 Veestik Selgjärv- looduslik järv, Ida-eesti vesikond, Peipsi almvesikond. Pruuniveeline düstroofne järv. Pindala 2,2ha, pikkus 459m, laius 90m. Kaldajoone pikku 1166m. Apna jõgi- ida- eesti vesikond, Peipsi alamvesikond. Tumedaveeline ja humiinaineterikas jõgi.
raba, palju siirdesoid, läbimatud märealad: Puhatu soostik (468 km2), Muraka-Ratva) • Peipsi nõo loodeosa (soodevaene) • Võrtsjärve nõgu ja Peipsi nõo keskosa (Emajõe suudmealal) (Suured lammisood, madalsoo; Võhma, Parika, Soosaare, Põltsamaa, Laeva, Sangla (342 km2), Ulila, Emajõe-Suursoo) • Peipsi nõo lõunaosa ( Enamasti rabad liivadel, madalsood üleujutatavates piirkondades; Meelva, Uulika, Kalsa) VIII Lõuna – Eesti kõrgustike väikeste soode valdkond (18%) • Kõrgustike orustatud alad ja kõrgustikevahelised nõod (Sügavad kitsad ürgorud lavajal kõrgendikul. Hea drenaaž. Sood orgudes,järvelise tekkega, madalsood. Kerreti, Meenikunno, Kuiksilla,) • Moreenkingustike alad (Otepää, Haanja ja Karula kõrgustik. Sood väikestes küngastevahelistes sulg-ja avalohkudes. Kirikumäe, Remmeski, Kivestmäe, Vällamäe)
annaabi.ee 
