TCP saadab kõigepealt madalal kiirusel (low start), siis tõstab seda järguti kuni sihtpunkt teatab paketi mittesaamisest (packet loss), TCP fikseerib, et see on kõrgeim kiirus, millega saata tohib (et säilitada stabiilsus), saadab kadunud pakette uuesti. TCP ei kindlusta, et kõik paketid saavad saadetud õigeaegselt st ajal, mil toimub meedia taasesitus. Spetsiaalne meediaserver kasutab UDP protokolli, mis on kiire, ei toimu pakettide uuestisaatmisi, ei kontrollita andmete kohalejõudmist. Striimitava video kvaliteet ei muutu inimsilmale tajutavalt mõnede pakettide kadumisel (sama kehtib ka audio kohta). UDP- l on ka võrgus kõrgem prioriteet. Server kasutab eraldi funktsiooni pakettide uuesti lähetamiseks (UDP resend) ja saadetakse ainult need, mis jõuavad kohale meedia taasesitamise aja sees (Streaming Methods, 2010). Meediaserverid kasutavad kombineeritult ka TCP, mis on vajalik näiteks tulemüüriga suhtlemisel
Kanalikihi ülesanne on tagada võrgukihile (kolmas kiht) veavaba virtuaalne kanal. - framing (kadreerimine?) – jagab datagrammi kaadriteks ja lisab neile päised. Päisesse pannakse kirja lähte- ja sihtkoha füüsilised (MAC-) aadressid. Kaadrite edastamiseks luuakse virtuaalne kanal. - usaldusväärne andmeedastus kahe füüsiliselt ühendatud seadme vahel (eriti oluline on see wireless võrkudes, kus vigade hulk on suur). Kasutatakse ACKe ja uuestisaatmisi. - voo juhtimine – kanalikihis juhitakse andmevoogu, nii et saatjal ei oleks võimalik saata korraga liiga palju andmeid, millega vastuvõtja puhver üle laadida (sel juhul läheks andmed kaduma). - veakontroll – toimub vigade tuvastamine (näit. kontrollsumma abil) ja vastavalt olukorrale kas edastatakse signaali saatjale teade, et ta saatmist kordaks, või heidetakse pakett lihtsalt kõrvale.