Sokrates arutas oma õpilastega hinge olemuse üle ja püüdis tõestada, et hing on surematu. Platoni teoses arvatakse, et kõik sünnib vastanditest, ühed sünnivad teistest ja saadakse vastastikku teineteist, näiteks sünnib tugevamast nõrgem ja aeglasemast kiirem, ning nende vahel on kaks saamist ühest teise ja teisest esimesse. Samuti on ka elamisega, mille vastandiks on surnud-olemine, nad sünnivad üksteisest ja nende vahel on kaks saamist: suremine ja uuestielustumine. Järelikult on elavad sündinud surnuist ning surnud elavatest, et see nii oleks peavad surnute hinged kuskil olema, et tagasi sündida. Kui surnud ei elustuks peale surma, siis oleks paratamatu, et kõik on lõpuks surnud ja elamist enam poleks. Ka siis kui elavad sünniksid muust kui surnutest, sest poleks mingit abivahendit, et kõik ei hävineks surnud olemisse. Niisiis on olemas surnutel hinged ja surnuist taaselustuvad ja sünnivad elavad.
kehaga (70ab). Vastuseks esitab Sokrates järgmise tõestuse, mille keskne tees on vastandite sündimine vastanditest (70c72d). Esitage see tõestus argumendi kujul. o Igal asjal on olemas vastand. Iga asi sünnib selle vastandist vastupidiste protsesside tulemusena (asi suureneb kasvades ja väheneb kahanedes). Elamise vastand on surnud olemine. Seega elavast sünnib surnu ja surnust elav. Suremise vastand on uuestielustumine. Keha ei elustu seda teeb hing. Hing ongi see mis muudkui sünnib pärast surma uuesti. Kui vastanditest vastandit ei saaks, siis oleks üks protsess lõplik. Kui uuestielustumist ei oleks, siis oleks ainult suremine ja varsti oleks kõik surnud o Maailmas sünnivad kõik asjad vastanditestväiksest saab suur, suurest väike, ebaõiglasest õiglus, õiglusest ebaõiglus, magamisest ärkvelolek, ärkvelolekust magamine
annaabi.ee 
