Sellel üritusel kõlas laia avalikkuse ees ka üleskutse omariikluse taastamiseks. 16. novembril 1988. aastal võttis Eesti NSV Ülemnõukogu vastu suvenäärsusdeklaratsiooni, millega sätestati Eesti NSV seaduste ülimuslikkus üleliiduliste seaduste ja määruste suhtes. Nõukogude Liidu keskvõimu ja liiduvabariigi omavaheliste suhete aluseks pidi saama liiduleping. Nii oli esimest korda nõukogude võimu tingimustes tõstatatud Eesti riikluse küsimus. Ülemnõukogu kinnitas uuesk valimisjuhiks Edgar Savisaare ning 30. märtsil 1990. aastal võttis Ülemnõukogu vastu otsuse Eesti riiklikust staatuses. Sellega kuulutati välja üleminekuperiood, mis pidi lõppema omariikluse taastamisega. Sama aasta mais taastati Eesti Vabariigi nimetus, lõpetati Eesti NSV sümbolite (hümn, lipp, vapp) kasutamin Perestroikapoliitika oli 1991. aastaks end ammendanud. See ei täitnud oma eesmärki ega
veelgi. 1966 - kultuuri revolutsioon. Üliõpilaste ülestõus. Trükiti miljonilistes traazides Moa tsitaatide kogumikud. Need olid punaste kaantega. 1967 - riiki hakkasid juhtima Punavalvurite Revolutsioonilised Komiteed. Riik lähenes anarhiale. 1960ndatel toimusid piirkondlikud konfliktid NLi Hiina piiril. 1971 - Hiina sai ÜRO liikmeks ja liitus maailma kaubandusega. Lepitakse Jaapaniga. 1972 - Nixon külastas Hiinat. Algas ping-pongi poliitika. 09.09.1976 - Mao suri. Algas võimuvõitlus. Uuesk Kompartei liidriks sai Deng Xiaoping. Ta arendas turumajanduslikku käsumajandust. 1986 - Hiina KP otsutas poliitilist süsteemi järkjärgult reformida. Hiina jätkab oma sotsialismi ehitamist, millega loodab valmis saada XXI sajandi keskpaigaks. 5. KAHE POOLUSELINE MAAILM Peale II maailmasõda jagunes maailma kapitalistlikuks ja sotsialistlikuks. Sõja tulemusena tugevnesid nii NSVL kui ka USA.
annaabi.ee 
