lapsehoidjad, isikuteenindajad). Muugulgas kaotavad mitmed varasemad ühiskondlikust teadvusest lähtuvad käitumismallid (auto ja maja omamine kui teatud klassitunnus) endise tähtsuse ja inimeste ruumiline käitumine linnas muutub märksa mitmekesisemaks. Ennekõike tootmisettevõtted, aga üha enam ka ettevõtete peakorterid ja infoteenindusettevõtted kolivad ummikutes vaevlevatest kesklinnadest eeslinnadesse ja veelgi kaugemale, et juurdepääs autoga oleks hõlpsam. Uuesd töökohad tekivad kõrgtehnoloogilistesse teadusparkidesse ja uustööstuspiirkondadesse, soodustades töö ja elukohtade hajumist. Suurema kuritegevusega linnade (Los Angeles, Miami jt.) tagamaale kerkivad rikaste turvatud asumid. Üha enam infoühiskonna inimesi töötab kodus, nn.kaugtööd. Nii säästavad firmad kulutusi kontoripindadele ja töötajad igapäevaseid sõidukulusid. Selle tulemusel paigutab osa töökohti
Ühtlasi leiab Anvelt, et organiseeritud kuritegevus hakkab üha rohkem keelatuid tehinguid vahendama suhtekorraldus on organiseeritud kuritegevuse tulevik. Siiski ei tähenda see, et tulevikus on seadusandjat puudutavad negatiivsed arengud välistatud. (Pullat 2002, 27). Organiseeritud kuritegevuse vastane võitlus. Organiseeritud kuritegevuse kasv korrumpeerib ja ohustab valitsust, rahvuslikku ja rahvusvahelist julgeolekut ning seaduslikkust. See seab politsei ette uuesd ja kõrgendatud nõudmised, mida saab täita koolituse ning ulatusliku rahvusvahelise koostöö abil. Läänemeremaade riigipead tõdesid nn. Visby kohtumisel 1996. aasta mais, et koostöös Euroopa Liidu liikmesriikide ja teiste Euroopa riikidega on vaja asuda ühiselt võitlema organiseeritud kuritegevusega. Läänemeremade nõukogusse kuulub 11 riiki Taani, Eesti, Soome, Saksamaa, Island, Läti, Leedu, Norra, Poola, Venemaa, Rootsi ning Euroopa Komisjon