tantsukoole, tantsijad said võimaluse käia end täiendamas välismaal, välismaised tantsuõpetajad aga tulla Eestisse. Tantsupeod 1934. aastal korraldati Tallinnas esimesed Eesti Mängud ehk Üleriigilised Võimlemise- ja Spordimängud, mille raames oli ühe osana ette nähtud ka rahvatantsu etteasted. Rahvatantsurühmad tegutsesid toona pigem võimlemisseltside allharudena, kuna rahvatants polnud rahva seas eriti populaarne ega olnud perspektiivikas ka kõrgemate instantside silmis. Suurem uuendustelaine Eesti tantsuilmas tuli 50. aastatel, mis olid pöördelised kõikidel elualadel. Nõukogude võim soosis rahvatantsu arengut. Peaaegu igas ettevõttes ja kultuurimajas tegutses oma rahvatantsurühm. Süsteemikindlalt tõsteti rühmade tantsutehnilist taset. Tollel ajal ei hinnatud niivõrd vanu tantse kui uusloomingulist lähenemist. Leiti, et vanad etnograafilised tantsud ei suuda rahuldada nõukogude inimese esteetilisi huve, kes vajab sisukamat, kompositsioonitihedamat tantsu. Sellest
raames üritus, kus esitataks spetsiaalselt suurematele gruppidele seatud rahvatantsu numbreid. Nõukogude riigi juhtidele jättis taoline üritus -- tantsupidu nii sügava mulje, et eestlased kutsuti Moskvasse rääkima säärase ürituse korraldamise võimalikkusest teisteski liiduvabariikides. Tundus imena, kuidas 20 000 lauljat saab ühe taktikepi järgi laulda ja ligi 3000 tantsijat suudab ühtses rütmis muru peal tantsu keerutada. Suurem uuendustelaine Eesti tantsuilmas tuli 50. aastatel, mis olid pöördelised kõikidel elualadel. Nõukogude võim soosis rahvatantsu arengut. Peaaegu igas ettevõttes ja kultuurimajas tegutses oma rahvatantsurühm. Süsteemikindlalt tõsteti rühmade tantsutehnilist taset. Tollel ajal ei hinnatud niivõrd vanu tantse kui uusloomingulist lähenemist. Leiti, et vanad etnograafilised tantsud ei suuda rahuldada nõukogude inimese esteetilisi huve, kes vajab sisukamat, kompositsioonitihedamat tantsu
annaabi.ee 
