Linnade valitsemiseks loodi linnaduumad. Riigi kontroll linnaametnike üle kasvas koos sellega märgatavalt. Põhjalikult muudeti maksukorraldust, kehtestati ühtne pearahamaks ning seetõttu hakati läbi viima hingeloendusi. Koos valgustusideede levikuga hakati Liivimaal üha rohkem rääkima talurahva olukorra parandamisest. Torma kirikuõpetaja Johann Georg Eisen von Schwarzenberg kritiseeris mõisamajandust, mis vajavat uuendusi. Mõisnikest avaldasid uuendustahet vaid vähesed. Seetõttu oli 1765. aasta kesktalvel kokku tulnud Liivimaa rüütelkonna maapäev üllatunud, kui kindralkuberner George Brown esitas kava talupoegade olukorra kergendamiseks. Aadelkond avaldas visa vastuseisu, kuid lõpuks siiski andis alla. 1765. aasta aprillis kinnitas Browne nn positiivsed määrused ehk kaitseseadused talurahva olukorra kergendamiseks. Talurahvas sai õiguse vallasvarale. Mõisakohustused täitnud talupoeg võis põllusaaduste ülejäägi vabalt turustada
1764. a ilmus Torma kirikuõpetaja Johann Georg Eisen von Schwarzenbergi kirjutis Saksamaal Liivimaa talupoegade olukorrast: kritiseeris feodaalset mõisamajandust kui ebaproduktiivset ja perspektiivitut, mis vajab põhjalikke uuendusi, ta pidas vajalikuks kaotada pärisorjus ja viia talupojad väheviljakalt teorendilt majanduslikku ettevõtlikust soosivale raharendile 1777. a A.W. Hupeli kriitika mõisnikest avaldasid uuendustahet vaid üksikud, seetõttu oli 1765. a kesktalvel kokku tulnud Liivimaa rüütelkonna maapäev üllatunud, kui kindralkuberner Browne esitas muude ettepanekute kõrval ka nõudmisi talurahva olukorra parandamiseks, aadelkond avaldas uuendustaotlustele visa vastuseisu, aga Browne jäi oma nõudmistele kindlaks ja aadlikel tuli järele anda 1765. a aprillis kinnitas Browne nn positiivsed määrused e kaitseseadused talupoegade olukorra parandamiseks: