Metsade suure mitmekesisuse tõttu saab nende majandamine olla edukas vaid konkreetseid ökoloogilisi tingimusi tundes ja arvestades. Metsade majandamiseks on vaja neid klassifitseerida (jagada sarnaste kasvukohatingimuste alusel), selleks jagatakse metsad kasvukohatüüpideks (kkt). Metsade majandamine toimub Eestis suures osas kasvukohatüüpide põhiselt (erinevates kkt-ides kasvatatakse erinevaid puuliike, kasutatakse erinevaid uuendusmeetodeid jne). Et võimalikult lühidalt ja informatiivselt iseloomustada valitsevaid kasvukohatingimusi, ongi kasutusele võetud kasvukohatüüpide mõiste. Eesti metsanduses (nii praktikas, kui ka metsateaduses kasutatakse E. Lõhmuse poolt 1984.a. avaldatud kasvukohatüüpide klassifikatsiooni (nn. Lõhmuse klassifikatsioon). Metsa kasvukohatüüpi defineeritakse kui ühesuguse metsakasvatusliku efektiga (s.o. ühesuguste looduslike, taimestikku mõjutavate tegurite kompleksiga) metsamaade kogumit
tammega. Puhtpuistuid moodustab harva. Noorelt kasvab kiiresti, üle 10-20 a. puudel kasvukohatüüpide põhiselt (erinevates kkt- Eestis suhteliselt vähelevinud (saarikute kasvukiirus väheneb. Võib saada 150-200 ides kasvatatakse erinevaid puuliike, osatähtsus puistutest riigimetsas 0,2% ja a. vanaks. aniaJuurestik hästi arenenud, kasutatakse erinevaid uuendusmeetodeid erametsas 0,5%). Keskmine saarikute külgjuured hästi arenenud ja hargnevad. jne). boniteet Eestis II. Külmakindel, varjutaluv, mullastiku suhtes Et võimalikult lühidalt ja informatiivselt Kiirekasvuline, keskmine saarikute aastane nõudlik, eriti mullaniiskuse suhtes iseloomustada valitsevaid
annaabi.ee 
