73% SKTst. Suur osa belgia ettevõtteid ekspordib rohkem kui 80% oma toodangust (tekstiil, klaas, metallurgia). Tootmissektorite lõikes on tegemist selgelt teenustele orienteeritud majandusega; töötleva tööstuse osakaal jääb alla 20% ja põllumajanduse osa veidi üle 1%. Teatud probleeme lisab Belgiale kahe suurema regiooni Flandria ja Valloonia majandusliku taseme erinevus. Ajalooliselt jõukam (süsi, teras), ent konservatiivsem Valloonia on jäänud varude hääbumise tõttu uuendusmeelsema põhjanaabri Flandria varju. Viimase kümnekonna aasta majanduskasv on Flandrias olnud keskmiselt 2.5% Valloonia 1.6% vastu; alates 60ndate keskpaigast on SKT elaniku kohta olnud Flandrias suurem, kui Valloonias. Siiski on viimasel ajal kuulda arvamust (eriti teatud nt tööpuuduse statistikat vaadeldes), et arengu kiiruselt hakkab Valloonia juba naabrile järele jõudma. Nende kahe tase pole hetkel veel siiski sugugi võrreldav.
73% SKTst. Suur osa belgia ettevõtteid ekspordib rohkem kui 80% oma toodangust (tekstiil, klaas, metallurgia). Tootmissektorite lõikes on tegemist selgelt teenustele orienteeritud majandusega; töötleva tööstuse osakaal jääb alla 20% ja põllumajanduse osa veidi üle 1%. Teatud probleeme lisab Belgiale kahe suurema regiooni – Flandria ja Valloonia – majandusliku taseme erinevus. Ajalooliselt jõukam (süsi, teras), ent konservatiivsem Valloonia on jäänud varude hääbumise tõttu uuendusmeelsema põhjanaabri Flandria varju. Viimase kümnekonna aasta majanduskasv on Flandrias olnud keskmiselt 2.5% Valloonia 1.6% vastu; alates 60ndate keskpaigast on SKT elaniku kohta olnud Flandrias suurem, kui Valloonias. Siiski on viimasel ajal kuulda arvamust (eriti teatud nt tööpuuduse statistikat vaadeldes), et arengu kiiruselt hakkab Valloonia juba naabrile järele jõudma. Nende kahe tase pole hetkel veel siiski sugugi võrreldav.
Tartu k kohta on säilinud katoliiklik käsikiri ,,Agenda Parva". II perioodi lõpetab 1686 ,,Wastne Testament" - mõeldud eestlastele lugemiseks, läbinisti eesti k: näha püüdlust rahvakeelsuse poole (võõrtähed jäeti välja, nimesid püüti eestipärastada, sõnavara lihtsustada). 3) 1686-1739 - Täieliku piibli väljaandmise ja kirjaviisi lihtsustamise katsed. Jätkusid Stahli autoriteedile toetuvate Eestimaa vaimulike ja uuendusmeelsema Liivi vaimulikkonna vahelised keelevaidlused. Võeti kasutusele lugemaõppimiseks sobilikum ortograafia, mille töötas välja Forselius ja fikseeris Hornung 1693 ilmunud tallinna k grammatikas. Sel perioodil viljeldi palju juhuluulet üle Eesti. Ilmus ka eestikeelne tallinakeelne Uus Testament. Perioodi lõpetab täispiibli ilmumine 1739. 4) 17391857 - Lisandus tekste eri ainealadelt. Uusi kirjakeele kasutajaid tuli juurde ka eestlaste hulgast kaasa aitasid
annaabi.ee 
