Meeldis eriti siurulastele. Tema maalidele ja joonistustele omane rafineeritud fantaasia, virtuooslik kergus ja vaba mängulisus olid eesti kunstis midagi uut. Vahetult enne sõda oli käinud Saksamaal ja Itaalias, kus tutvus ekspressionismi ja futurismiga. Sõja ajal elas Moskvas, vene avangardi tollases pealinnas ja puutus kokku sealse kubofuturismiga. Tal oli suur roll selles, et kunstikool "Pallas" kujunes niivõrd uuendusmeelseks. Ta oli kunstikool "Pallase" juhataja aastatel 1926-1929. 1. Ekspressionism eesti kunstis, saksa traditsioon 1920. aastate algupoolel pärinesid peamised eeskujud Saksamaalt. Saksa ekspressionismiga olid seotud. vanematele kunstnikele Mägi ja Triik, oli lähedasem sõjaeelne, romantilisem ja värviküllasem ekspressionism. Tüüpiline 1920.ndate ekspressionistlik maalikunstnik oli Peet Aren (1889-1970). Tema
kolhoosis ükski naine brigadiriks ja töökangelasteks ei saa? Peagi tekkis inimestel Saida vastu usaldus. Eriti tähtis oli Saidale Kalandarovi poja Kazimbeki, kohaliku arsti toetus. Pärast seda, kui Saida oli pingeliste suhete tõttu esimehega haigestunud ja taas tervenenud, surus ta kolhoosi nõupidamise päevakorda Zulfakarovi mitmenaisepidamine ja esimehe puuvillamahinatsioonid. Mõlemat hakatigi uurima. Siinkohal toimub esimehes kummaline pööre: ta hakkab uuendusmeelseks muutuma. Lisaks Saidale oli selles suur osa ka esimehe pojal, kellele Saida oli teinud ettepaneku ,,isa kahekesi käsile võtta". Juba teisiti mõtlev esimees korraldas kõigepealt ümber oma teenija ja naise elu: ta vallandas Kifojathoni (teenija) lastaaiast, määras ta sauna kassapidajaks ja juuksuriõpilaseks, oma naise aga, kes oli algul tujutsenud, et tööle ta ei hakka, pani ta ainukesega lasteaia eest vastutama64. Ka lubas esimees koosolekuil kriitikat teha ning õppis
annaabi.ee 
