kasutusele võetud poliitika, millest lähtuti suhete parandamisega SDV ja teiste idariikidega. 10) Sotsiaalne turumajandus Saksamaal- SLVs kasutusele võetud majanduspoliitika, mille loojaks oli Ludwig Erhard ja mille põhimõtted olid: · Tootmis-, kauplemis- ja konkurentsi vabadus · Sotsiaalsete olude parandamine 11) Saksa majandusime- Suur majandustõus SLVs, mis väljendus inimeste eluolude paranemises ja uuenduslikkuses, majandusime sümboliks kujunes Volkswagen põrnikas. 12) Jaapani majandusime- Jaapani majanduse suur ja kiire tõus, kus Jaapani areng oli kaks-kolm korda kiirem kui teistes arenenud riikides 13) Finlandiseerumine- Soome kohastumine NL poliitikaga peale II maailmasõda. 14) Paasikivi-Kekkoneni liin- Soome heade suheteliin NL-iga 15) Põhjamaade Nõukogu- 1950 aastal loodud ühing, kuhu kuulusid: Soome, Rootsi,
kes leidis, et riik ei pea majandust vahetult reguleerima, küll aga peavad kehtima reeglid, mid aettevõtjad jälgivad, oli suur majandustõus(kasvas eksport, ehitati ligikaudu pool miljonit korterit aastas, söetoodang kahekordistus, rasketööstuse kiire areng, tööpuuduse langus), vaba konkurents ja tuludelt ja omanditelt nõuti sisse makse, avatud urg, eraomand ja stabiilne raha, väljendus inimeste eluolude paranemises ja uuenduslikkuses, sakslaste eneseusk taastus, majandusime sümboliks kujunes Volkswagen põrnikas. 9. Eluolu Läänemaailm: demokraatlik kord, ehitusbuum, beebibuum, autode masstootmine (,,põrnikas"), televisiooni areng, USAs esimesed värvilised telesaated, hoonete vabaplaneering (ei tekkinud tänavaid, majad olid linnas hajali), rõivastuses, mööblis, arhitektuuris võimtuses sõjaeelne + moes sõjaväelaslik joon, arvutitehnika areng,
· kulud ei kasva, kui tootevalik suureneb ja täitmisajad lühenevad vastupidi, need kahanevad. Lääne firmadeni jõudis see tõdemus 1980. aastate algusest Jaapani päritolu tootmisettevõtete sissetungi tõttu Põhja-Ameerikasse ja Lääne-Euroopasse. Jaapani firmad suutsid pakkuda nendel turgudel tööstustooteid, mille valik ja kvaliteet ületas märkimisväärselt Ameerika või Euroopa analooge, olles neist samas odavamad. Tõhususes ja uuenduslikkuses allajäämine sundis Lääne ettevõtteid Jaapani konkurentide tegevuspraktikaid uurima. Märksõnad: fookusettevõte (focused factory) ja paindlik tootmine (flexible manufacturing Paindliku tootmissüsteemi arendas 1970. aastate keskpaigaks välja Toyota (FMS, Toyota production system TPS, just-in-time production). Hiljem levis see ka muudesse Jaapani tööstusettevõtetesse ja seejärel Läände, kõigepealt autotööstuses
annaabi.ee 
