Pärast seal viibimist oli kuninganna mingil salapärasel põhjusel niivõrd vaimustunud, et lasi koostada lepingu, mis määras Ümbernurga kohviku tema isiklikuks söögikohaks. Mitte keegi pole nende aastate jooksul suutnud ära arvata, mis valitsejannat selles pealtnäha tagasihoidlikus paigas lummas. Sellest sündmusest on möödunud palju aastaid, kuid see kohvik on püsinud peaaegu muutumatuna. Ometigi on see vahetanud isegi asukohti ja teinud läbi uuenduskuure, et ajaga pisutki kaasas käia, kuid ikkagi on tunda ajaloo hõngu. Sellesse kohvikusse sisenedes tuleb kuninganna üriku ees sügavalt kummarduda ning kõik kliendid teavad seda. Kohvikus viibides ei naerda ega jutelda kärarikkalt, justkui viibiks kuninganna ise külaliste keskel. Täiesti müstiline on, et tänaseks päevaks on see kummaline kohvik jõudnud meie väiksesse linnakesse, silmapaistmatule Suhkru tänavale.
Kuna enam ei müü pikad analüüsid ja artiklid. Lugejad kanduvad järjest rohkem üle, eriti silmapaistev on see tendents noorte lugejate hulgas. Mida vähem inimene mõtleb, seda lihtsam on tema toetust endale saada, on muutunud motoks tänapäeval. Ja sellepärast valivad paljud valge ajakirjanduse viljelejad lihtsama tee, minnes üle kollasele temaatikale, et püsima jääda. Kuid on ka siiski selliseid lehti, mis järgivad veel vanu tavasid ja traditsioone. Nad küll teevad läbi uuenduskuure, kuid sisu ja mõtted jäävad mõtestatuks. Üheks selliseks leheks on Eesti Ekspress, mis kevadel hakkab ilmuma ajakirja formaadis. Eeskuju võetakse Saksamaa suurematelt ajalehtedelt. Muutes ajalehe mugavamaks ja paremini loetavamaks. Sisu jääb samasuguseks nagu varem või siis üritatakse natuke sisukamaks muuta. Ka valge meedia peab muutuma, kui tahetakse ellu jääda siin karmil ajakirjanduse maastikul, kus eesmärk pühitseb abinõud.
katoliiklike ilmikvaimulike ja linlaste vahel. Üldine rahulolematus katoliku kirikuga ja vastuolud kiriku sees, millele mõned uurijad on viidanud, allikatest ei ilmne." (Kala 2007:12.) Luterlik usupuhastusliikumine ei alanud Liivimaal aga päris tühjalt kohalt, sellele eelnesid sajand tagasi alustatud katoliku kiriku uutmisprotsess. Pärast Konstanzi (14141418) ja Baseli (14311449) reformikontsiile oli Liivimaal algatatud kirikuelu parandus- ja uuenduskuure, mis said uut hoogu 16. sajandi algul, mil omapoolset ergutust ja innustust usuelule andis ordumeister Plettenbergi võit venelaste üle Smolino all 1502. aastal. Kogu maad haaras justkui usulise elavnemise vaimustus asutati uusi kabeleid, vikariaate, püüti rajada uusi kloostreid, peeti suur patukustutusjutlusi, et suurendada rahva hulgas meeleparanduse ja õndsakssaamise tahet, suuri summasid koguti indulgentside müügist.